Uudised

Hästi käima läinud teine sammas sööb üha aplamalt sotsiaalmaksu ja sellega kaasnevalt riiklikku pensioni. Otseselt kaotavad sellest praegused pensionisaajad, pikemas perspektiivis aga kõik.

Praegu kehtiva sotsiaalmaksuseaduse järgi on sotsiaalmaksu määr 33% töötajate brutopalgast. Sellest 13% läheb riikliku ravikindluste vahenditesse, mille suuremad kuluartiklid on eriarstiabi, ajutise töövõimetuse ja ravimihüvitused.

Ülejäänud 20% läheb seaduse kohaselt riikliku pensionikindluse vahenditesse ehk praeguste pensionäride vahel jagamisele. Nii see täpselt enne sotsiaalmaksuseaduse täiendamist 2001. aasta 12. septembrini oligi.

Kohustusliku pensionisüsteemi käivitamisega hakkas aga teise pensionisambaga liitunud inimeste sotsiaalmaksust liikuma riikliku pensionikindluse vahenditesse vaid 16% ning läbi Eesti Väärtpaberikonto isiklikku teise sambasse 4%.

Kuni selle aasta veebruarini polnud lugu hull, sest sinnamaani läks riiklikust pensionikassast osaliselt kõrvale vaid 37000 inimese sotsiaalmaks. Kuna teises voorus oli kohustusliku pensionisüsteemiga liitumise tempo väga suur, on pensionäride olukord märksa halvemaks läinud. Möödunud kuul lõppenud kolmas liitumisvoor halvendab riiklikust pensionist elavate pensionäride seisu veelgi.

Tooks ühe näite. 2002. aastal liikus raha kohustuslikesse pensionifondidesse ehk teise sambasse ca 80 mln krooni eest. Sellest 2/6 ehk umbes 27 mln krooni tuli töötajate enda palgast ja 4/6 ehk 53 mln krooni sotsiaalmaksust ehk I samba arvel (riik on pidanud seda ka enda panuseks II sambasse).

Sel aastal peaks teise sambasse liikuma kokku umbes 800 mln krooni ehk 530 mln sotsiaalmaksu, mis süsteemi mitterakendumise korral oleks läinud pensionikassasse. Järgmisel aastal võib prognoosida juba umbes 900 mln kroonist möödalaekumist.

Kui 2002. aasta 53 miljonist pensionäridelt ära võetud kroonist oleks iga pensionär võinud saada aastas juurde tühised 150 krooni, siis järgmisel aastal viib kohustuslik pensionisammas pensionäride taskust ära ligikaudu 200 krooni kuus. Ning see trend kasvab.

Kuna keskmine vanaduspension on praegu 2075 krooni (võrdub 44 aasta pensioniõigusliku staazhiga), tähendab see summa juba kümnendikusuurust kaotust.

Teiseks kaotuseks on praeguseks palju kõneainet tekitanud pensionikassa reserv, mis on kosunud 1,7 mld kroonini. See on laias laastus 5000 krooni pensionäri kohta ehk kahe ja poole kuu pensioniväljamaksete maht.

Sellise suure raha kinnihoidmist võib pidada pahatahtlikuks, kuna tegemist on ikkagi summadega, mille jagamine ei vaja arutamist ning mis kuulub riiklikeks pensionideks.

Kui esimese samba rahakraane keeratakse praegu koomale, siis ei maksa suuremat riiklikku pensioni loota ka tulevikus. See võib olla valus, sest enamikule praegusest tööealisest elanikkonnast jääb ka 10 või 30 aasta pärast I sammas peamiseks sissetulekuallikaks.

Raivo Sormunen