Eesti
Filtreeri
Eesti kogumispensioni registrit hakkab pidama AS Pensionikeskus
LHV pensionifondide üllatav käik
Pensioniea kukkudes ei kao aru kuhugi
Tuleva pensionieelnõust: tänastele halbadele valikutele lisatakse mõned halvad valikud juurde
Fondijuht pensionifondide uuest tasuarvestusest: Eestisse investeerimine ongi kallis
Teise pensionisamba puhul lisandub investeerimisriskiga leping
LHV Varahaldus AS’ile kuuluvate pensionifondide ühendamine

II sammas lööb korralikult

13.04.09 Äripäev

Pensionimakse peatamine muudab raha kogumise pensionipõlveks oluliselt kulukamaks.

Kui riik viib ellu plaani külmutada pensionimakse teise sambasse, siis avaldab see täiesti otsest mõju lõpuks kogunevale pensionisäästu summale ehk kahe aasta pärast peab tegema juba oluliselt suuremaid sissemakseid, et sama rahasumma kokku saada.

Võtame näiteks, et eesmärgiks on saavutada miljonikroonine pensionisääst 30 aastaga. Kui tootlus oleks ühtlaselt 6 protsenti, peaks iga kuu panustama 1021 krooni.

Kui alustada kogumist kaks aastat hiljem, tuleb juba kuus kõrvale panna 1178 krooni.

Kui olla väga optimistlik ja eeldada tootluseks kümme protsenti, peaks 30aastase kogumisperioodi makseks olema vaid 481 krooni.

Kui säästame vaid 28 aastat, kasvaks säästuvajadus 589 kroonile kuus.

Kui raha hästi ei idane, tootes näiteks 2 protsenti aastas, peaks iga kuu säästma 2032 krooni, seda 30 aasta jooksul. Vähendame säästmise aega 28 aastale ja säästma peaks 2225 krooni kuus.

Loodetavasti on otsustajad kursis säästukalkulaatoritega. Liitintressiefekt avaldab väga olulist mõju.

Kuna teise samba osas on suutnud valitsus juba kahju teha süsteemi destabiliseerimisega, siis kolmanda samba tingimuste oluline muudatus hävitaks usalduse.

Kui lühiajalise kokkuhoiu nimel ollakse kibekähku keset aastat valmis riskima sellega, et kaotada aastakümneteks inimeste usaldus pensioniks raha kogumisel, siis võiks ka midagi vastu pakkuda.

Näiteks muuta ära keset aastat tulumaksuseadus lausega “Eraisikust residendi väärtpaberite võõrandamisest saadud tulu Eestis ja väljaspool on maksustatud nullprotsendise tulumaksumääraga”.

Hämmastav, kui kaua suutis idee väärtpaberitulu maksustamiseks laagerduda, muutuda ülibürokraatlikuks sisult ja vastuvõetamatuks.

Romet Kreek