Uudised

Sügis, mis on traditsiooniliselt värviliste lehtede langemise aeg, on seekord värvinud ka börsid tulipunaseks.

Pangakontorisse suvalisi toiminguid tegema minnes võib juhtuda, et pangatöötaja ütleb – aeg on vahetada pinsifondi. Miks vahetada ja mille kasuks?

Kuna tulevikutootlusi ei tea ning minevikutootlused ei anna vihjet tuleviku suhtes, jäävad üle vaid teenustasud, mida peab igatahes maksma.

Kuna paljudele on pinsifondidest raha kättesaamise aeg veel väga kaugel, tasuks vaadata sisenemistasu, mis arvestatakse maha raha minekul fondi, ja valitsemistasu, mida makstakse olenemata tulemusest (selle võrra väheneb osaku NAV).

Seekordne II samba sügis tuleb varasematest oluliselt erinev. Kui päris pikki aastaid ei lisandunud ühtegi uut fondi, siis seekord on üks uus teenusepakkuja lisandunud -Nordea kolme fondiga ja SEB on teinud vahepealse ehk 75% võlakirjafondi.

Nordea puhul võib positiivsena esile tuua, et nad ei võta osakute ostmisel tasu. Ehk 100 kroonist, mis läheb fondi, investeeritakse 100 krooni. Teistel fondidel võib 100 kroonist investeeringuks minna isegi kuni vaid 97 krooni. Pikaajaliselt on selline suur sisenemiskulu efekt väga negatiivne isegi muidu võrdse tootluse korral.

Mida rohkem ja kauem on kogunenud II sambasse, seda olulisemaks muutub haldustasu. Kui turud tõusevad, ei ole valitsemistasu suur probleem (siiski, mida väiksem, seda parem).

Samas tuleks küsida – mida ma selle suurema tasu eest saan? Paremat tootlust, mis on ajas muutuv eri fondide kasuks? Minule sümpatiseerivad rohkem need fondid, kus julgetakse ise aktsiad ja võlakirju valida, mitte ei panda pea kogu raha edasi teistesse fondidesse.

II samba kaudu raha kogujad ei tohiks lasta end ära hirmutada viimaste kuude väga koledatest uudistest ja aktsiate kukkumistest. Sissemaksed fondi toimuvad pika aja jooksul, mitte korraga. Seega kogemata halvimal võimalikul ajal ei õnnestu kogu oma rahapaigutust teha. Kes on mõelnud võlakirjafondi raha üleviimisele, võiks veel korraks üle mõelda.

Võlakirjadel (välja arvatud valitsuse võlakirjad) on komme kehvasti käituda, kui majanduses olukord halveneb. Ja olukord on drastiliselt pea kogu maailmas halvenenud või halvenemas. Aktsiad on kukkunud kõvasti ja võimalik, et kukuvad tugevasti edasi. Jupiti ostmise puhul eeldusel, et praegune raske olukord ei jää aastakümneks kestma, võimaldab see saada aktsiaid suhteliselt odavalt.

Kuna kehtiva seaduse alusel tuleb oktoobris otsustada, kuhu tuleval aastal raha minema hakkab, siis nüüd võlakirjafondi kasuks otsustajad ei saa enne 2010. aastat aktsiate riski II samba fondis võtta.

Aga selleks ajaks võib olla hea arengu korral kõige magusam aktsiate ostuaeg (paanikamüügid!) möödas. Oma konservatiivusust saate näiteks näidata tähtajaliselt hoiustades – selleks ei pea ilmtingimata konservatiivse pensionifondi valima.

II samba fonde tuleb kogu rahapaigutamise kontekstis vaadata, mitte seda eraldi välja rebida.