Uudised

Kogumispensioni II sambaga liitunud inimene ei saa kogumisest loobuda. Kuni pensioniea saabumiseni tuleb tal teenitust loovutada iga kuu kaks protsenti fondile.

• Uude fondi võib hakata sissemakseid tegema alates 2004. aastast
• Fondi võib vahetada alates 2005. aastast

“Teadaolevalt ei saa pensioniseaduse kohaselt liitumist tühistada,” ütles LHV investeerimiskonsultant Kairi Veere. “Peaaegu eluks ajaks seotakse inimene fondiga täiesti mõistetaval põhjusel. Riik ei ole huvitatud, et inimene kogutud summa igal ajal välja võiks võtta, kuna kodaniku arvele on ju lisatud ka neli protsenti tema sotsiaalmaksust, mis muidu riigi kassasse oleks jõudnud.”

Õnneks ei pea Veere sõnul paika võrdlus, nagu peaks inimene kogu elu näiteks Viru Õlle toodangut jooma. “Fondi saab ju vahetada ja inimene võib järgmisel aastal vabalt näiteks Sakut juua.”

Koguja pole tarbija

“Kogumispensioniga liituja ei ole tarbijakaitseseaduse mõistes tarbija ning seega puudub ametil õigus probleemi kommenteerida,” vastas tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit küsimusele, kas liitumise lõpetamise võimaluse puudumine ei piira tarbija huve.

“Kogumispensionide seaduse §162 lõikes 6 on öeldud muuhulgas, et “esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta”. Seega – kui inimene annab üks kord juba allkirja valikuavaldusele ja talle avatakse pensionikonto, siis ei saa ta seda avaldust enam tagasi võtta. Liituja on teadlik liitumise tingimusest ja siduvusest pensionieani,” ütles Hansapanga portfellihaldur Paavo Põld.

Sissemakseid uude fondi saab hakata tegema 1. jaanuarist 2004 ja kogunenud osakuid saab ümber vahetada teise fondi osakute vastu alates 1. jaanuarist 2005. Fondi võib vahetada vaid üks kord aastas ning osakute ümbervahetamise korral peab esimesse fondi olema kogunenud vähemalt 500 osakut.

Hansapank võtab Põllu sõnul inimeste teavitamist liitumise tagasivõtmatusest tõsiselt. Näiteks kui inimene täidab kogumispensioni avalduse Hansapanga kontoris ja volitab eraldi dokumendiga Hansapanka kogumispensioni vara näitama (konto seisu näitamiseks tuleb kliendilt luba küsida), on volikirjal lause: “Käesolevaga kinnitan, et Hansapank on mind teavitanud sellest, et kohustusliku kogumispensioni valikuavaldus on antud tagasivõetamatult.”

“Pöördumatu liitumine võimaldab riigil tulevikku täpsemalt prognoosida. Kui inimesed liiguksid iga aasta ühest süsteemist teise ja tagasi, oleks riigil üliraske luua süsteemi, mis tagaks kõikidele elanikele mõnusa pensionipõlve. Samuti tooks liikumine kaasa lisakulusid, mis vähendaksid inimese pensioni,” rääkis Ühispanga fondide juhataja Loit Linnupõld.

Süsteem ei toimi

“Kogu Lääne-Euroopa seisab sama tõdemuse ees, et olemasolev sotsiaalkindlustussüsteem ei toimi ja tuleb tekitada midagi analoogset Eesti uue pensionisüsteemiga. Hea, et oleme antud küsimuses neist ette jõudnud,” lisas Põld. “Isikliku vastutuse suurendamine isiklikku tulevikku puudutavates küsimustes ei ole ju halb. Riik on loonud isikliku vastutamise süvendamiseks tingimused ja need on väga soodsad.”

Teisalt võiks küsimusele “Mis õigusega?” Põllu sõnul vastu küsida: kumb on parem – kas see, kui riik sunniks näiteks 25-aastast naist sünnitama 40. eluaastaks vähemalt kolm last või see, et riik kohustab iga inimest ise oma tuleviku eest hoolitsema?
Kusagilt tuleb negatiivse iibe lõivu maksma hakata. Sest mida suurem on riiklik pension, seda suuremad peavad olema selleks minevad maksud ja tööealise elanikkonna arv peaks ületama vähemalt 2,5 kordselt pensioniealiste arvu. Eestis on praegu 1,6 tööealist ühe pensionäri kohta ja kuna osa neist on töötud, maksab makse veel väiksem hulk töölkäijaid.

KOMMENTAAR: Miks on liitumine kohustuslik?
Kadi Oorn, rahandusministeeriumi kindlustuse talituse peaspetsialist

• Lühiajaline kogumine ei anna efekti ning kui inimesed olenevalt tujust liituvad ja astuvad süsteemist tagasi, ei ole nad pensionipõlveks suutnud koguda summat, mis aitaks normaalselt ära elada.

• Süsteemi kindluse huvides – riikides, kus tagasiastumine on või oli teatud perioodiks võimalik (näiteks Ungari), tekitas see palju segadust maksete arvestamisel ning info ja raha liikumisel.

• Kogumispensionisüsteemi luues on arvestatud, et kunagi on kogu Eesti elanikkond selle liikmed (kõigile alates 1983. aastast sündinuile on see kohustuslik) ning selle abil hoitakse demograafilistest riskidest ohustatud riiklik pensionisüsteemi kokkuvarisemast.

• Inimene ei ole seotud ühe konkreetse fondi, vaid kogumispensionisüsteemiga. Fonde võib vahetada kasvõi iga aasta, kui selleks peaks soovi tekkima. Küll on aga seaduses sellele väikesed piirangud seatud.

Anti Ronk