II samba täiendavad sissemaksed viisid riigikassast 227 miljonit eurot
Aastavahetusega sai läbi nelja-aastane periood, mil riik tegi täiendavaid II samba sissemakseid nendele, kes jätkasid majanduskriisi ajal vabatahtlikult pensionikogumist või tegid seda hiljem suuremas mahus. Riigile läks lubaduse täitmine nelja aasta peale maksma 227 miljonit eurot.
Majanduskriisi aastatel läks riigieelarve nii pingeliseks, et riik loobus 2009. aastal vastu võetud seadusemuudatusega pooleteiseks aastaks omapoolsetest II samba sissemaksetest, ent lubas inimestele, kes on nõus aastatel 2010-2011 omapoolse panusega iseseisvalt jätkama, toetada seda hiljem täiendava sissemaksega.
Avalduse oma maksetega jätkamiseks tegi 220 353 inimest ehk 37 protsenti II sambaga liitunutest.
Kui muidu lisab riik inimese panustatud kahele protsendile palgast omalt poolt neli, siis kriisi ajal maksetega jätkanutele maksis riik aastatel 2014-2017 juurde kuus protsenti.
Lisaks toetas riik aastatel 2014-2017 igakuiseid II samba pensionimakseid kuue protsendiga juhul, kui inimene tegi avalduse selleks perioodiks omapoolsete pensionimaksete tõstmiseks kahelt protsendilt kolmele. Kõrgendatud, kolmeprotsendiste sissemaksete tegemiseks tegi avalduse 106 140 inimest. Rahandusministeeriumi andmetel tegid inimesed nende nelja aastaga täiendavaid sissemakseid hinnanguliselt umbes 50 miljoni euro ulatuses.
Kahe protsendi osas 2009. aastal ja 2013. aastal avalduse teinud kattusid. Teisisõnu, 40 410 inimest jätkas maksetega nii kriisi ajal kui nõustus tegema kolmeprotsendiseid makseid aastatel 2014-2017.
Mõlema lubaduse täitmiseks ehk omapoolse kuue protsendi väljamaksmiseks tavapärase nelja asemel neile inimestele kulus riigil nelja aasta peale kokku 227 miljonit eurot.
Sellest aastast tavapärases rütmis
Aastavahetusega sai riigipoolsete kõrgendatud maksete aeg läbi nii neil, kes ise vabatahtlikult rohkem panustasid kui ka neil, kes kriisiaastatel pensionikogumisega jätkasid.
Rahandusministeeriumi arvates ei saa anda hinnangut, kas see skeem tasus end riigi jaoks ära.
“Siinkohal pole mõistlik rääkida skeemi tasuvusest, kuna 2014-2017 tehtud täiendavad maksed olid mõeldud kompenseerima vahepealset maksete katkestamist ja vähendatud mahus tasumist. Pensioniks kogujate jaoks andis skeem omakorda kindlustunde, et kui riigil polnud majandussurutise tingimustes võimalik makseid teha, jätkati neid hiljem suurendatud mahus,” kommenteeris ministeeriumi avalike suhete spetsialist Siiri Suutre.
“Samuti need inimesed, kes jätkasid enda makset 2010-2011, olid finantsturgude mõttes heas seisus, kuna turud olid all ja nad said odavamalt osakuid osta, mille tootlus oli järgmistel aastatel hea,” lisas Suutre.
Täiendavate maksete teinutel netopalk kõrgem
Alates sellest aastast on lisamakseid teinute osalus taas tavapärane kaks protsenti ning riik maksab juurde regulaarsed neli protsenti. Seega jäi nendele inimestele ka senisest rohkem palgaraha kätte ning need, kes teenivad üle 2100-eurost igakuist brutosissetulekut, mis muidu viib rahakotist maksudena 36 eurot enam kui seni, kaotasid palgas vähem.
Nii näiteks maksis 2200-eurose brutopalgaga inimene kolmeprotsendilise sissemaksena möödunud aasta lõpuni 66 eurot kuus ja sai netopalgana kätte 1715 eurot. Alates sellest aastast maksab see inimene II sambasse 44 eurot kuus ning saab netopalgana kätte 1697 eurot. Seega kaotab ta 36 euro asemel poole vähem ehk 18 eurot.
1200-eurose brutopalgaga inimene maksis kolmeprotsendilise sissemaksena möödunud aasta lõpuni aga 36 eurot ja ja sai netopalgana kätte 952 eurot. Alates sellest aastast maksab ta II sambasse sisse 24 eurot ning teenib netopalgana 1025 eurot ehk 73 eurot rohkem kui möödunud aastal.
II samba maksed maksuvaba tulu suurust ei mõjuta, tulumaksu arvutatakse summalt, kust kogumispension on maha lahutatud.
Toimetaja: Merilin Pärli