Uudised

Paaripäevase nõrkusehoo läbi elanud Baltika aktsia toibus eile märkimisväärselt. Merko Ehituses olid aga endiselt ülekaalus müüjad.

Teise kvartali ja juulikuu majandustulemuste peale kiire hinnatõusu teinud Baltika aktsia oli pärast möödunud nädala neljapäeva ostuhuvilistest tühi ja aktsia liikus nõrgalt. Eile näidati aga aktsia vastu üles taas kerget ostuhuvi. Veidi enam kui 100 000 kroonist piisas, et viia aktsia 98,57 kroonini (tõusu 6,8%). Kõigi aegade kõrg­tasemest jäi väärtpaberit lahutama alla pooleteise krooni.

Teist päeva järjest oli mulle üllatuslikult löögi all Merko Ehituse aktsia. Väärtpaber sulgus 231,57 kroonil ehk 1,5% võrra miinuses. Pärast möödunud reedest reageeringut teise kvartali headele majandustulemustele (tõus päevaga 3,9%) on aktsia praktiliselt taas seal, kus ta oli enne tulemuste avaldamist.

Eesti Telekomi aktsia rõõmustas eile viimase kuu suurima 12,7 miljoni kroonise käibega. Väärtpaberi hinnaliikumine oli aga endiselt üliigav. Sulgemishinnaks tuli 115,31 krooni ja muutuseks 0,3% tõusu. Nelja nädala jooksul on aktsia püsinud praktiliselt liikumatult 7,34 ja 7,38 euro vahelises (see on 114,85 ja 115,47 krooni vahelises) hinnakoridoris.

Austria Pangalt CAIB hoidmissoovituse saanud Tallinna Vee aktsia hinnaliikumine polnud samuti märkimisväärne. Veefirma aktsia lõpetas 177,59 kroonil ehk 0,4% miinuses.

Vaatasin eile Eesti Väärt­paberite Keskregistrist järgi, kas teise pensionisamba fondide huvi on Tallinna börsi aktsiate vastu pärast uusi aktsiate avalikke esmaemissioone kasvanud. Paraku ei ole.

Praegu on teise pensionisamba fondid investeerinud otse Tallinna börsi aktsiatesse ligi 37 miljonit krooni, mis on ainult 1% fondide kogumahust. Enamik investorite raha on jagatud ära Tallinna Vee (16,4 miljonit krooni) ja Norma (13,3 miljonit krooni) aktsiate vahel.

Võib arvata, et osa pensionifonde on paigutanud raha Tallinna börsile investeerimisfondide kaudu.

Raivo Sormunen