Uudised

Kohustuslike pensionifondide juhid nendivad, et kuigi viimastel kuudel on riskantsemad varad näidanud häid tootlusi, tuleb tänavu aktsiaturul ettevaatlik olla. Ebakindlust õhkub ka teistest varaklassidest.

 “2010 tuleb keeruline aasta. Ei ole ühtegi varaklassi, mille suhtes võiks väga kindel olla,” sõnab LHV pensionifondide juht Andres Viisemann. Ta lisab, et ei pane aktsiatele suuri lootusi ning näeb paremaid tootlusevõimalusi hoopis teatud võlakirjades.

Viisemann ei plaani klientide pensioniraha investeerida pikaajalistesse riskivabadesse võlakirjadesse, kuna nende hinnad praeguste intressitasemete juures võivad ainult langeda, kui just seadusega teisiti ei sunnita.

Sampo fondid väljuvad võlakirjadest

“Viimastel kuudel oleme jätkuvalt olnud aktsiate suhtes ettevaatlikud, kuna erinevus hinna ja väärtuse vahel on kärisenud põhjendamatult suureks,” teatab Sampo pensionifondide juht Aari Stalde.

Tema sõnul on ka arenevate turgude võlakirjade kiired hinnaliikumised andnud põhjust neist järk-järgult väljumiseks.

“Investeerimise kontekstis välistame kõik ja ei välista samas mitte midagi,” ütleb Stalde. Sellise avalduse all peab fondijuht silmas, et oluline on kõigile muutustele reageerida võimalikult kiiresti ja seda olenemata lühi- või pikaajalistest nägemustest.

 “Usun, et finantsturgudel vahelduvad tänavu kiired positiivsed ja negatiivsed trendid, mistõttu investeeringute ajastus hakkab mängima suuremat rolli,” märgib Stalde.

Turuliidri Swedbanki Investeerimisfondide ASi juhi Agnes Maki sõnul ollakse pangas seisukohal, et majanduse tervenemisele kaasa aidanud riiklike tugiinvesteeringute vähenemine võib tänavu negatiivselt mõjutada aktsiahindu. “Seepärast oleme konservatiivsed ka oma investeerimisstrateegias,” kinnitab Makk.

Võlakirjade poolel lubab Makk võtta minimaalselt krediidiriski. “Meie klient ei pea kartma, et konservatiivsemates fondides on võlakirjaportfellis peidus varjatud riskid,” lubab Makk. Swedbanki pensionifondid on viimasel ajal hakanud senisest rohkem investeerima Rootsi ja Baltimaade turgudele.

ERGO pensionifondide eest vastutava ERGO Fundsi juhatuse liige Ege Metsandi on optimistlik tsüklilise majandustegevusega ettevõtete aktsiate suhtes, kuna praegune stsenaarium viitab selgelt maailmamajanduse taastumisele.

Valitsuste võlakirjade suhtes on Metsandi ettevaatlik ega välista ka nende lühiajalist negatiivset tootlust.

Tsükli põhjas on hilja muutuda konservatiivseks

Fondide riskitaseme kohta ütleb Metsandi, et suurema aktsiate osakaaluga fondides on nad valmis rohkem riske võtma ja vastupidi. “Ka investoritele on see halb variant, kui tsükli põhjas muutuksid fondijuhid konservatiivseks,” arvab Metsandi.

Pensionifondide turul mahult teist kohta hoidva SEB fondijuht Vahur Madisson nendib, et kuigi määramatus on asendunud oluliselt parema nähtavusega, on majanduskasv siiski haavatav. Seega ei ole tema arvates mõistlik panustada riskantsete varade viimaste kuude võidukäigu kindlale jätkumisele.

“Peame investeeringute likviidsust oluliseks ja kindlasti olulisemaks kui enne finantskriisi,” sõnab Madisson. Investeeringute valikute põhjendamisel jääb ta napisõnaliseks ning ütleb vaid, et usub pikemas perspektiivis arenevate turgude eelisesse arenenud turgude ees.

Nordea pensionifondide juht Olli Enqvist kinnitab eelkõnelejate arvamust, et viimased kuud on olnud head riskantsetele varaklassidele. Tema sõnul eelistavad Nordea pensionifondid taktikalises riskide hajutamises ettevõtete võlakirju valitsuste omadele.

“Aktsiainvesteeringutes eelistame kasvava populatsiooni ja tarbimise ning madala riigivõlaga piirkondi. Hajutame aktsiainvesteeringuid Aasia ja Ladina-Ameerika regioonide vahel, riikidest võib esile tuua Hiina ja India,” räägib Enqvist.

Turuliider Swedbank: mineviku kehv tootlus ei tähenda, et tulevikus oleks tootlus kehv

Pensionifondide juhid eesotsas turuliidri Swedbankiga manitsevad, et fondide tootluse pingeridu üle ei tähtsustataks, kuna tulevikuga ei pruugi neil suurt pistmist olla. Teist meelt on seni hea tootlusega silma paistnud LHV.

“Nii nagu ajalooline madal tootlus ei tähenda madalat tootlust tulevikus, ei tähenda ka mõne fondi varasem kõrge tootlus, et investor, kes valib antud fondi, saab kõrgema regulaarse pensionimakse tulevikus,” räägib juba mõnda aega pensionifondide seas tootluste poolest viimaseid kohti hoidva Swedbanki Investeerimisfondide ASi juht Agnes Makk.

Küsimusele, kas konservatiivseks muutumine ajal, kui turud on madalseisus, võib kaasa tuua Swedbanki fondide jätkuva konkurentidest madalama tootluse, vastas Makk, et konservatiivsusel on oma hind. Tootluse maksimeerimine võib viia liigsete riskide võtmiseni, mis on mõjutanud paljude pensionifondide tootlusi viimasel paaril aastal, nendib Makk.

Ka Sampo pensionifondide juht Aari Stalde peab tootluste pärast võitlemist ebameeldivaks, kuigi Sampo fondid on püsinud pingeridade esimeses pooles. “Mina ei ole seda kunagi pidanud ei võitlus- ega võistlusareeniks. Ka Sampol on olnud hiilgavad võimalused trummi põristada, aga me oleme püüdnud sellest väiklusest üle olla,” räägib ta.

LHV pensionifondid on konkurentsitult enda alla haaranud tootluste edetabeli esiotsa. LHV fondijuht Andres Viisemann usub, et mingi indikatiivne väärtus ajalistel tootlustel on, eriti kui vaadelda pikemat perioodi ja erinevaid turutsükleid. “Minu jaoks on ajalooline tootlus üks mitmest otsustamise kriteeriumist,” sõnab ta.

Piret Reiljan