Uudised

Kuigi nime poolest kohustuslik, tehakse II samba liitumisel vahet kohustuslike ning vabatahtlike liitujate vahel.

1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib noorte liitujate puhul 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Vabatahtlike liitujate üle peetakse arvestust aga avalduse, mitte vanuse järgi. Kui avaldus on esitatud 31. oktoobriks, hakkab see kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist ning kõikidelt pärast seda tähtaega tehtavatelt sotsiaalmaksuga maksustavatelt summadelt tuleb kogumispensioni makset kinni pidada.

Seda, mis ajast alates tuleb pensioni II samba makseid kohustuslikelt või vabatahtlikelt liitujatelt arvestama hakata, saab teada Eesti Väärtpaberikeskuse hallatavast portaalist www.pensionikeskus.ee või Maksu- ja Tolliametist.

Mõnikord on aga pensionikeskuse portaalis olev päring ka veidi segadust tekitanud ning on küsitud, miks see päring näitab, et isik on II sambaga liitunud, kuigi töötaja ei ole kindlasti valikuavaldust esitanud? Näiteks on ta liiga noor või ei ole Eesti resident.

Arusaadavalt esitatakse päringu vastus kõikide vabatahtlike liitujate puhul selle alusel, kas tema liitumisavaldus on esitatud. Kohustuslike liitujate korral arvestab päring aga isikukoodi järgi seda, mis on noore isiku sünniaasta. Valikuavalduse olemasolu sel juhu ei kontrollita vaid vastatakse kohe, mis ajast alates on noore isiku tööandja kohustatud tema II samba makseid arvestama.

Kui aga on tegemist vaid elamisloa alusel Eestis töötava noore mitteresidendiga, siis selle kohta paraku päringul infot ei ole. Sel juhul saab kõige täpsemat teavet siiski vaid Maksu- ja Tolliametist. Isikukoodiga tehtav päring annab vaid vastuse maksete kinnipidamise kohustuse kohta, kui isikukoodi omanik on sündinud 1983. aastal või hiljem.

1. jaanuarist algavad kogumispensioni väljamaksed

Saabuva 2009. aasta jaanuarist on nendel, kes jõudnud juba vanaduspensioni ikka, võimalus hakata saama kohustusliku kogumispensioni väljamakseid.
Kogumispensioni väljamaksmise viis sõltub sellest, kui suures väärtuses on Teie pensionikontole pensionifondi osakuid kogunenud. Seda, millist väljamakse viisi omale valida, ei saa aga päris ise otsustada. Väljamakse viisi valiku võimalused  hakkavad sõltuma sellest, mitme rahvapensioni määra väärtuses on pensionikontole osakuid kogunenud.

Rahvapensioni määr on valitsuse iga-aastaselt kinnitatud indeksi alusel arvutatud summa, mille järgi arvutatakse pensione neile, kellel puudub õigus saada riiklikku vanaduspensioni. 2008. aastaks kehtestatud rahvapensioni määr on näiteks pisut üle 1900 krooni. See kehtib kuni 31. märtsini 2009. aastal, mil kehtestatakse uus rahvapensioni määr.

II samba väljamaksetest üldiselt

Kui pensionikontole kogunenud osakute väärtus jääb alla 10-kordse rahvapensioni määra, on inimesel võimalik see ühekorraga välja võtta.

Kui osakute väärtus on kasvanud üle 50-kordse rahvapensioni määra, tuleb sõlmida pensionileping kindlustusseltsiga ning elu lõpuni väljamakstavad maksed arvutab selts, kasutades annuiteedi arvutamise valemit. Väljamaksete puhul saab ka näiteks valida, kas soovitakse igakuiseid või kvartaalseid või hoopis ainult üks kord aastas saadavaid makseid.

Kui osakute väärtus jääb 10–50 rahvapensioni määra vahele, võib raha välja võtta otse fondist regulaarsete maksetena. Pensioni saajal on siinjuures õigus valida ka endale sobiv graafik, näiteks kehtib põhimõte, et mida vanem on inimene, seda lühema aja peale saab oma maksed jaotada. Näiteks inimesed vanuses 60a saavad teha graafiku minimaalselt 12 aasta peale, 61-62 aastased 11 aasta peale jne. Kui fondimakseid kindlaks perioodiks aga ei soovita, võib kindlustusseltsi nõusolekul sõlmida ka eluaegse pensionilepingu.

Õigus väljamaksetele kogumispensionide seaduses praegu…

Praegu kehtivas seaduses on õigusele saada II samba väljamakseid seatud mõned piirangud. Näiteks peab väljamaksete taotlemise ajaks vastama tingimustele, et isik on jõudnud vanaduspensioniikka (sätestatud riikliku pensionikindlustuse seaduses) ning samuti peab olema isikule määratud juba riiklik pension.

… ja selle muudatus alates 2009. aastast

Uuest aastast kehtima hakkavas seaduses, mis esialgu on küll kättesaadav vaid seaduseelnõuna, on eespool nimetatud sätteid leebemaks muudetud. Kogumispensionile minemise õigus algab ikka alates vanaduspensioniikka jõudmisest, kuid riiklikku pensioni ei pea väljamaksete saamiseks olema määratud.

Millal lõppeb kohustus teha II samba sissemakseid?

Väga tihti küsitakse Pensionikeskusest teavet selle kohta, millal lõppeb tööandjal kohustus arvestada oma töötajate kogumispensioni makseid. Arusaadav on see, et lõputult ei saa neid makseid arvestada. Väga levinud arusaam on selline, et kui mõni vanem töötaja jõuab vanaduspensioniikka ning tema kohta ei pea enam arvestama näiteks töötuskindlustuse makset, võiks katkeda ka kogumispensioni maksete arvestamine. Tegelikkuses see aga nii ei tööta ning kogumispensioni arvestamine toimub edasi ka vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajate puhul.

Kui uuest aastast algavad väljamaksed, algab esmakordselt ka kogumispensioni sissemaksete katkestamine. Raamatupidajate töö kergendamiseks ning maksude lihtsamaks arvestamiseks on seaduseelnõus püütud kogumispensioni lõpetamine teha võimalikult sarnaseks kogumispensioni alustamisega: see tähendab, et maksude lõpetamine hakkab toimuma samuti üks kord aastas, alates 1. jaanuarist. Täpsemalt siis: Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril ja lõpeb kohustatud isikule kuuluvate pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril.

See tähendab seda, et kui näiteks mõnel pensioniikka jõudnud töötajal algavad kogumispensioni väljamaksed aasta keskel, siis palgamakse arvestuses tuleb tema palgalt kuni 31. detsembrini tehtavatelt maksetelt ikka 2% II samba makset kinni pidada.

Otsuse korraldada maksete peatamine üks kord aastas tingis nii Maksu- ja Tolliameti kui ka Pensionikeskuse kogemus sissemaksete alustamise ajast, mil uus süsteem palju segadust tekitas ning väga paljudel juhtudel tehti palkade ümberarvestusi ning täideti uusi deklaratsioone. Seda seetõttu, et makseid hakati kinni pidama liiga vara või lasti õige hetk mööda. Kui maksete arvestus lõppeb kord aastas, on seda kergem kontrollida ning saab vanal aastal juba uueks aastaks ettevalmistusi teha.

Millal oma töötajate palgaarvestusest 2% makse välja arvata, saab 2009. aastast kontrollida Pensionikeskusest isikukoodi lihtpäringuga aadressilt www.pensinikeskus.ee. Suurema hulga töötajate kontrollimiseks korraga saab ka edaspidi tellida masspäringu.

Kui arvestada eelnõus olevaid reegleid, et
a) väljamaksed algavad 2009. aastal ning
b) makse tasumise kohustus lõpeb pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril,
siis esimesed maksete peatamised tulevad ette alles 2010. aasta jaanuarist. Seega jääb kõikidele piisavalt aega, et end uuendustega kurssi viia.

Evelin Lepp-Väiku
Projektijuht
AS Eesti Väärtpaberikeskus