Eesti
Filtreeri
Eesti kulutab pensionideks ja toetusteks ELis kõige vähem
Viimane võimalus liituda pensioni II sambaga või vahetada fonde
Soome pension tõusis üle 17.000 krooni
1965-1967 aastatel sündinutel viimane võimalus liituda kogumispensioniga
Hansapank investeerib üha enam pensionifondide raha Venemaale
Õige pensionifondi valik määrava tähtsusega
Teise samba pensionifondid toovad pankadele hästi sisse

II samba jätkajaist 80%-l progressiivne strateegia

04.01.10 Äripäev

Ligi 80% kohustusliku kogumispensioni II samba maksete jätkajatest on progressiivse strateegia valinud investorid.

Nende keskmine palk on olnud viimase kuue kuu lõikes 13 832 krooni, teatas Eesti Väärtpaberikeskus.

Pensionisüsteemi infoportaali pensionikeskus.ee andmeil on kohustusliku kogumispensioni II sambaga liitunud 593 209 inimest. Neist 220 353 ehk 37% otsustas käesoleval aastal, ilma riigipoolse panuseta, jätkata sissemakseid II pensionisambasse.

Jätkajatest moodustavad 56% naised ja 44% mehed. Sissemaksete jätkajatest on palgasaajaid 82% ning nende viimase kuue kuu keskmine sissetulek oli maksu- ja tolliameti andmeil 14 051 krooni.

Protsentuaalselt on kõige rohkem maksete jätkajaid LHV Varahalduse klientide seas (55,7%), kelle keskmine palk oli 14 929 krooni. Arvuliselt jätkas makseid enim Swedbank Investeerimisfondide kliente (87 396), kelle keskmine palk oli 13 711 krooni.

Jätkajatest kõrgeima keskmise sissetuleku saajad koguvad pensioni agressiivse investeerimisstrateegiaga fondi Nordea Pensionifond A Pluss. Nende viimase kuue kuu keskmine brutosissetulek oli 22 248 krooni. Järgnevad Nordea pensionifondid A ja B ning Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia), kus inimeste keskmine brutosissetulek oli üle 17 000 krooni kuus.

Palgasaajate osakaal kõigist maksete jätkajatest on kõrgeim pensionifondil LHV Tasakaalustatud Strateegia – 94,8 protsenti. Kõige madalam palgasaajate osakaal liitunuist on pensionifondil SEB Energiline Pensionifond (61%).