Eesti
Filtreeri
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023
Alates 01.01.2023 saab arestida 2. sambast tehtavaid väljamakseid
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022
Teise samba peatatud maksed kompenseeritakse 2023. aastal

II samba jätkajaist 80%-l progressiivne strateegia

04.01.10 Äripäev

Ligi 80% kohustusliku kogumispensioni II samba maksete jätkajatest on progressiivse strateegia valinud investorid.

Nende keskmine palk on olnud viimase kuue kuu lõikes 13 832 krooni, teatas Eesti Väärtpaberikeskus.

Pensionisüsteemi infoportaali pensionikeskus.ee andmeil on kohustusliku kogumispensioni II sambaga liitunud 593 209 inimest. Neist 220 353 ehk 37% otsustas käesoleval aastal, ilma riigipoolse panuseta, jätkata sissemakseid II pensionisambasse.

Jätkajatest moodustavad 56% naised ja 44% mehed. Sissemaksete jätkajatest on palgasaajaid 82% ning nende viimase kuue kuu keskmine sissetulek oli maksu- ja tolliameti andmeil 14 051 krooni.

Protsentuaalselt on kõige rohkem maksete jätkajaid LHV Varahalduse klientide seas (55,7%), kelle keskmine palk oli 14 929 krooni. Arvuliselt jätkas makseid enim Swedbank Investeerimisfondide kliente (87 396), kelle keskmine palk oli 13 711 krooni.

Jätkajatest kõrgeima keskmise sissetuleku saajad koguvad pensioni agressiivse investeerimisstrateegiaga fondi Nordea Pensionifond A Pluss. Nende viimase kuue kuu keskmine brutosissetulek oli 22 248 krooni. Järgnevad Nordea pensionifondid A ja B ning Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia), kus inimeste keskmine brutosissetulek oli üle 17 000 krooni kuus.

Palgasaajate osakaal kõigist maksete jätkajatest on kõrgeim pensionifondil LHV Tasakaalustatud Strateegia – 94,8 protsenti. Kõige madalam palgasaajate osakaal liitunuist on pensionifondil SEB Energiline Pensionifond (61%).