Eesti
Filtreeri
Ergo soovib pensionifondide ärist loobuda
Kõik pensionifondide varahaldusfirmad on teist aastat kasumis
Rahvapensioni määr kasvas 140,81 eurolt 148,98 euroni.
Valmis rahandusministeeriumi koostatud statistika 2013. aasta kohta
Kulu eripensionäri kohta on ebaproportsionaalselt suur
Riigikontroll: pensionifondide reaaltootlus nullilähedane
Ministeerium: pensionisüsteemi muutmisega ei tasu kiirustada

II samba aktsiafondides vähe aktsiaid

08.06.07 Äripäev

Teise samba aktsiaosalusega pensionifondides on aktsiate osakaal alla viiendiku, selgub fondide aastaaruannetest. Fondijuhid ise põhjendavad seda piisava oskusteabe puudumisega.

Fondijuhid teevad otse aktsiainvesteeringud maksimaalse aktsiaosalusega pensionifondidesse vaid siis, kui selleks on nende juhitud meeskonnas piisavalt teadmisi. Muidu kasutavad nad teiste fondijuhtide oskusteavet.

“Ei saa olla kompetentne igas regioonis, igas varaklassis. Jaapani aktsiaid ilmselt siin keegi otse analüüsida hästi ei oska ja selleks ei ole ka eriti vajadust. Nägemust võetakse Jaapani turul üldisemalt ja tehakse seda läbi investeerimisfondi,” selgitas AS Sampo Baltic Asset Management investeerimisvaldkonna juht Martin Hendre kohustusliku pensionifondi investeerimisstrateegiat. Ta täpsustas, et otse ostetakse aktsiaid ikka koduturgudelt – Baltiriigid, Kesk- ja Ida-Euroopa, Venemaa ja endine SRÜ. Selles piirkonnas on kompetentsieelis.

“Ei ole mõtet tegutseda otse aktsiate valimisega turgudel, kus mingit eelist otseselt ei ole. Pigem on eelis see, kui investeeritakse tootesse, mis on väga hästi valitud,” rõhutas Hendre.

Risk peab olema hajutatud

Ka Hansa Investeerimisfondide juhatuse esimees Robert Kitt tõdes: “Otseinvesteeringud aktsiatesse ei ole pensionifondides kõige mõistlikumad, sest alati leidub maailmas mõni spetsialiseerunud fondijuht, kes pensionifondi raha just soovitud varaklassis investoritele tulutoovamalt kasvatab.” Kitt toonitas, et pensionifondide varad peavad nõutavaks ajaks (siis, kui kliendid pensionile hakkavad jääma) tagama pensionide olemasolu. Selleks teevad pensionifondid pikaajalisi fondide investeerimisplaane, mis ei seisne üksikute aktsiate valikus, vaid pigem inflatsiooni, majanduskasvu ning muu sarnase prognoosimises ning analüüsis, kõneles Kitt. Kitt rääkis veel, et pensionifondid sooviks sajaprotsendilist aktsiafondi, kuna aktsiarisk võimaldab kõige paremini lahendada peamist investeerimisprobleemi – pensionide suurust.

LHV portfellihalduri Rait Kondori põhjendus laialdasest investeerimisfondide kasutusest oli teiste fondijuhtide seisukohaga sarnane. Tema sõnul lähtub LHV kohustuslike pensionifondide investeeringuid valides eelkõige sellest, et risk oleks hajutatud erinevate regioonide vahel.

“Ei ole päris õige öelda, et pensionifond ei investeeri aktsiatesse,” selgitas portfellihaldur pensionifondi Maailma Aktsiad investeeringuid. “Sest ka need on aktsiainvesteeringud.” Kondor tõdes, et mõnevõrra kulukam võib olla küll fondiinvesteering, kuna fondijuhile makstakse valitsemistasu.

Puhas aktsiafond oleks hea

Ka Kondor ootab kohustuslike pensionifondide investeerimisvõimaluse viimist sajaprotsendilise aktsiaosaluseni. “Arvan, et Eesti inimesed oleksid valmis üle minema või valima taolisi pensionifonde, sest üldiselt on Eesti inimesed ikka riskialtimad kui Lääne-Eurooplased,” julges Kondor väita.

Hansa Pensionifondiga K3 liitunud kullerteenusfirma OÜ D2D raamatupidaja-finantsjuht Agri Kask tõdes, et ei ole kunagi selle peale mõelnud, milliseid investeeringud teeb tema fondijuht. “Kui nüüd ausalt ütlen, ega ma seda võtagi väga investeeringuna, sest loodetavasti ma pensionipõlves ei pea pensionirahast elama,” näitas Kask üles vähest huvi tulevikuinvesteeringu vastu. Küll aga ootab Kask enda sõnul stabiilset pikaajalist kapitalikasvu. Kask märkis, et juhul kui fondijuhil jääb teadmisi väheseks otse aktsiatesse investeerimisel, siis miks mitte kasutada teiste fondijuhtide kompetentsi. Parem see kui teadmatusest raha valesti paigutatakse. Kask rõhutas: “Oluline pole see, kuidas fondijuht investeerib, vaid oluline on see, et asi toodab.”

Kus on maailma aktsiad, LHV?

Kui ma hakkasin viis aastat tagasi teise samba fondi valima, oli minu jaoks vaieldamatu favoriit LHV Aktsiapensionifond, tänase nimega Maailma Aktsiad. Seda põhjusel, et nende strateegia, globaalsus, on mulle sobiv, ning mis ehk veel olulisem – LHVga seotud seltskond jättis toona mulje ja on suutnud seda teha tänaseni, et neil on teistest siinsetest investeerimisfirmadest tugevam kompetents USA ja teiste arenenud lääneriikide aktsiaturgude osas. Minu arvates on USA ja Lääne-Euroopa aktsiaturgudel väikeinvestorid kõige paremini kaitstud ja mõningatele tagasilöökidele pikas perspektiivis vaatamata suhteliselt turvalised investeerimispiirkonnad. Kesk- ja Ida-Euroopa, Hiina ja Venemaa võivad küll anda mingil ajal suurt tootlust, kuid on pikas perspektiivis riskantsed.

Tõsi, juba toona kinnitasid LHV fondijuhid, et oma peaga nad mõtlema ei hakka ning investeerivad peamiselt indeksifondidesse. Siiski oli lootust, et ostetakse ka aktsiaid, eriti pärast seda, kui fond nimetati ümber pensionifondiks Maailma Aktsiad.

Paraku ei vasta fondi nimi sisule. Fondis on 2006. aasta lõpu seisuga vaid viis aktsiat, neist väljaspool Eestit kaks – TEO ja Sanitas. Nii LHV kui ka Hansapanga K3 aruandes on aktsiate alla viidud ka indeksaktsiad, mis eestikeelsele nimetusele vaatamata on aktsiafondid. Fondihaldurid ise räägivad, et neil ei jätku kompetentsi USA ja Lääne-Euroopa aktsiate jaoks. Samas pole ühelgi fondil jätkunud kompetentsi Tallinna Kaubamaja, Baltika või Saku Õlletehase aktsiate soetamiseks. Loomulikult vastutavad vara paigutamise eest fondijuhid. Samas ei tohiks aga fondide nimed olla eksitavad ning nime LHV Maailma Aktsiad asemel tuleks panna Maailma fondiosakud.

Virge Lahe
Tõnis Oja