Uudised

Äripäev on seisukohal, et kõiki II samba kogumispensioni tähtaegu tuleb kuue kuu võrra edasi lükata – sama kaua, kui kaua on finantsinspektsioonil aega pensionifondile litsentsi andmiseks. Kiirustada niivõrd tähtsas ettevõtmises ei tohi. Edasilükkamist on vaja ka seetõttu, et alles pärast litsentsi saamist hakkavad haldurid fondide registreerimist taotlema.

Hullem olukord tekib siis, kui riik jääb 1. aprilli tähtaja juurde kindlaksja avaldab finantsinspektsioonile survet fondide kiiremaks registreerimiseks. Siis ei pruugi me kvaliteettoote asemel saada muud kui mõne püramiidskeemi. Maksimaalselt 45 aasta pikkune rahakogumine pensionifondi, kusjuures katkestamise võimaluseta, nõuab senistest märksa rangemaid arusaamu. Ja finantsinspektsioonilt äärmist põhjalikkust.

Kuivõrd riik hilines kogumispensioni seaduse ja selle rakendusaktidega, siis tuleb tegelikkusele näkku vaadata ja tunnistada, et 1. aprilliks füüsiliselt lihtsalt ei jõua. Et kohustuslikku kogumispensioni on kavandatud vähemalt 6-7 aastat, siis veel pool aastat kvaliteedi nimel ei loe midagi.

Alternatiiv on lasta asjad isevoolu teed minna. Riik jääb oma “Millest mõtled?” reklaamikampaaniat edasi tegema ja pensionifondid hakkavad riburada oma litsentse kätte saama. Kõige viletsemasse olukorda satuksid 51-60aastased pensionieelikud, kes soovivad II sambaga ühineda, kuid kes saavad liitumisavaldusi esitada vaid 1. juunini. Kas jookseb nende aeg niisama täis või saab paremal juhul valida vaid mõne üksiku pensionifondi vahel. Riik peaks aga kõigisse oma alamatesse võrdselt suhtuma. Kui riik otsustab pikendada “seenioride” liitumistähtaega, siis on otstarbekam juba kõik liitumistähtajad 6 kuud edasi nihutada. Ka kõige nooremad tööturule sisenejad, saaksid kohustuslikus korras valida väikese arvu pensionifondide hulgast.

Tähtaegade edasilükkamise vastu räägib, et kuupäevad olid ammu teada ja kõigi fondiasutajate taotlusi ei jõuaks ikka ära oodata. Jääb ju võimalus, et mõni pank või finantsasutus tuleb näiteks aasta, kahe või viie pärast välja sooviga asutada II samba pensionifond. Õigus tal selleks on, mistõttu totaalne ühisstart on võimatu. Ses mõttes võiksid kiiremad registreerijad ka kiiremini tegutsema hakata. Ent siinkohal tuleb silmas pidada, et me ei ehita II sammast mitte fondidele, vaid ikkagi inimestele, kellel peab olema suurem valikuvõimalus kui valik esimeste kiirete hulgast. Kui läheks võidujooksuks kiirema registreerimise nimel, turueelise nimel, siis võib finantsinspektsioon sattuda teisest küljest ka fondihaldurite surve alla. Parem juba eos niisugune võimalus välistada. Ka fondihaldurid ise on nõus II samba käivitamisetapi edasilükkamisega.

Kuna riik ei võtnud õigel ajal vastu seadusi, fondi litsentsi saamine ja registreerimine võtab aega, ning kui riik ei ole nõus 1. aprilli tähtaega pikendama, siis võib fondide valik olla väike. Leiab kinnitust Äripäeva seisukoht, et II sambaga liitumisega ei tasu kiirustada.