II pensionisammas: julged eestlased ja arad leedukad
Eesti ja Läti elanikud eelistavad koguda keskmiselt kõrgema riskiga pensionifondidesse, samas kui leedulased eelistavad koguda oma pensionipuhvrit tasakaalustatud strateegiaid kasutavatesse pensionifondidesse, tuvastas SEB Varahalduse analüüs pensionikogujate eelistustest fondivalikul.
Leedus kogub pensioni II sambasse pensionivara 1 560 000 inimest ja neist 80 protsenti on valinud tasakaaluka strateegiaga pensionifondi, konservatiivne fond on 11 protsendil ja aktiivne 6 protsendil.
Eestis on üle 600 000 teise samba omaniku ja nendest enam kui 70 protsenti on valinud aktiivse strateegiaga pensionifondi. Konservatiivse strateegiaga pensionfondi on valinud 9 protsenti ja tasakaaluka 14 protsenti.
Lätis on pensioni II sambaga liitunud 1 164 000 inimest, nendest üle 60 protsendi on valinud aktiivse strateegia. Konservatiivse strateegia on valinud 29 protsenti ja tasakaaluka 9 protsenti.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul võib leida tulemuste taga mitmeid põhjuseid. „Peamiseks põhjuseks on kindlasti suurem nooremate inimeste osakaal pensionifondide investorite hulgas. Eestis on peale 1983. aastal sündinute jaoks II sambaga liitumine kohustuslik, sest I samba osakaal tulevases pensionis ajapikku langeb ja seda eeskätt Eesti riigi demograafilise olukorra tõttu. Noortel on kogumisperiood pikk ning seetõttu eelistavad nad pigem aktiivseid pensionifonde (SEB Progressiivne ja SEB Energiline pensionifond). Teine põhjus aktiivsete fondide eelistamisel peitub selles, et pensioni II samba süsteem sai alguse 2002. aastal, mil majandus ja aktsiaturud oli tõusutrendis ja paljud kliendid eelistasid seetõttu kõrge riskiga pensionifonde. Vaatamata pikale kogumisperioodile andis mõne aasta tagune finantsturgude langus inimestele siiski nii-öelda „uue kogemuse“ riskide realiseerumisest. Positiivse poole pealt võib ehk öelda, et suhteliselt varases faasis olevale pensionisüsteemile andis kriis selge õppetunni – inimesed said parema arusaamise riskidest ning oma isiklikust riskitaluvusest,“ märkis Indrek Holst.
Romet Kreek