Eesti
Filtreeri
Oktoober on pensionikogujatele oluliste otsuste tegemise kuu
Lepik pensionifondidest: inimese õigus on fondi vahetada
Pensioni teist sammast võib ees oodata rida muudatusi
Pensionimaksete jätkamist on soovinud üle 80 000 inimese
Naised on agaramad II samba maksete jätkajad
Kaidi Ruusalepp: rohkem peaks tulevikule mõtlema
Ligi 75 000 inimest soovivad jätkata sissemakseid pensioni II sambasse

Iga kuues pensionikoguja vahetas mullu fondi

03.01.12 ERR

Mullu vahetas iga kuues pensionikoguja fondi, kuid rahasummad kasvasid vaid kõige konservatiivsematesse fondidesse investeerinutel.

Kogumispensioni fondide mahud kasvasid mullu pea 6 protsenti, kuid fondide tootlused langesid. Keskmiselt läks iga aasta tagasi pensionifondis olnud saja euro kohta kaduma neli ja pool, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Mullu oli erakordselt palju neid, kes kasutasid avardunud võimalust pensionifondi vahetada. Nii pensionikeskus kui ka fondijuhid avaldasid lootust, et otsused tehti ikka kaalutletult.

“Inimeste hulk, kes liikusid ühest pensionifondist teise, kasvas võrreldes 2010. aastaga kaks ja pool korda ning vahetamise avaldusi tehti üle 115 000, mis on märkimisväärselt suurem arv kui 2010. aastal,” selgitas Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuht Julia Segerkrantz.

SEB Varahalduse juhatuse liikme Ülle Mathieseni hinnangul ei peaks väga tihti fonde vahetama. “Ei oleks vaja nii tihedasti vahetada, eriti kui vaadata tagasi möödunud aasta peale, kui kõik fondivalitsejad erinevates strateegiates pakkusid suhteliselt sarnast tootlust. Tegelikult ei saaks öelda, et üks oli parem kui teine,” selgitas Mathiesen.

Suurimad fondivalitsejad Swedbank ja SEB kaotasid kliente, neid said juurde Nordea ja LHV. Viimane kasvatas turuosa isegi 5 protsendipunkti võrra. Kuid just viimased 12 kuud olid LHVle üle aastate keerulisimad. Ka populaarsemate, kuni poole osas aktsiaid sisaldavate fondide võrdluses näitasid konkurendid paremaid tulemusi.

LHV fondijuhi Andres Viisemanni sõnul oli aasta närvesööv, sest palju määras kohaliku turu käekäik. “Need turud, mis teistest rohkem tõusid, nagu Ameerika valitsuse võlakirjaturud ja Ameerika aktsiaturud, ei olnud minu eelistuste listis või nimekirjas kuigi kõrgel kohal. LHV fondid on viimastel aastatel investeerinud enam ja enam Eesti majandusse,” selgitas Viisemann.

Kõige paremini läks mullu Swedbanki fondidel, milles suurendati kvaliteetsete ettevõtete võlakirjade osa ja vähendati riske. “Me ka võlakirjaturgudel võtsime oluliselt vähem krediidiriski sellel aastal ja just augustis jõudsid tegelikult võlakirjaturgude krediidipreemiad tasemeni, mis olid võrreldavad 2008. aasta sügisese kriisi tasemetega. Nii et ka võlakirjades me tegime hea otsuse, kui vähendasime riskantsemate võlakirjade osakaalu,” rääkis Swedbanki pensionifondide fondijuht Katrin Rahe.

Uue aasta osas kergelt optimistlikud fondijuhid ennustavad edaspidiseks heitlikke arenguid, kuna majanduskasv on maailmas küsimärgi all. 2012. aastal taastuvad II pensionisambasse täies mahus riigipoolsed maksed. Töötaja makstavale kahele protsendile, lisab riik taas neli protsenti.

Priit Rum