Uudised

Samal ajal, kui poliitikud ajavad eelarvest taga kroone, mida maha tõmmata, on Eesti ettevõtjad välja pakkunud idee tuua majanduse elavdamiseks tagasi miljardite kroonide eest piiri taha investeeritud pensioniraha.

“Kui Eesti riik otsib, kust raha saada või kust laenu võtta, tekib loogiline küsimus, kas rahavoogusid ei peaks natuke koju juhtima,” tõstatas Martinson Trigon Venture Partnersi juhtiv partner Allan Martinson küsimuse.

Ärimehe sõnul võiks seada pensionifondidele kohustuse investeerida teatud protsent varadest Eesti väärtpaberitesse.

Pensionifondid võiks anda riigile laenu

“Kõige lihtsam ja läbipaistvam variant oleks riigil emiteerida võlakirju, mida müüa omaenda pensionifondidele,” tõi Martinson näiteks. Sama teemat arutati hiljuti ka kohtumisel ettevõtjatega ja peaministriga ja seda teeb ka agaralt meie naaber Läti, lisas ta.

Teine võimalus, mida Martinsoni sõnul on rakendanud Poola oma majanduse turgutamiseks, on see, et pensionifondid peavad kohustuslikus korras investeerima omaenda riiki. “Seda peaksid asjatundjad kindlasti analüüsima, kui palju oleks mõistlik meie pensionifondidel Eestisse investeerida,” ütles Martinson, toonitades, et Poolas rakendatud kõrge investeerimiskohustus oleks Eesti puhul liiast.

Poola on tuntud selle poolest, et kohalikud pensionifondid võivad väljapoole kodumaad investeerida vaid 5 protsenti varadest. Juhul kui Eestis samasugust reeglit rakendaks, tuleks kodumaale tagasi tuua umbes kümmekond miljardit välisaktsiatesse ja väärtpaberitesse investeeritud krooni.

“Peamine kriteerium ongi see, kuidas ühelt poolt saavutada kompromiss riigi ja majanduse hoidmise ja teiselt poolt pensionifondide tootlikkuse ja kvaliteedi vahel. Pigem võiks olla see protsent paarikümne ringis. Kaks-kolm korda rohkem, kui see praegu on,” uskus Martinson.

Praegu on finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juhi Andre Nõmme hinnangul teise pensionisamba fondid investeerinud Eesti aktsiatesse ja võlakirjadesse umbes 10 protsenti pensionivaradest (u 1 miljard krooni – toim).

“Tegelik investeering on geograafilises mõttes Eestisse oluliselt väiksem, kui pensionifondide koondaruandes märgitud (28% – toim), sest Eestis registreeritud fondid, millesse pensionifondid investeerivad, investeerivad suures osas välisriikidesse. Samuti on suur osa fondide likviidsuspuhvrist Eestis,” lisas Nõmm.

Eesti turu suurim ohtlikkus on tema väiksus

“Ei pea seda heaks mõtteks,” kinnitas endine riigikogulane ja praegune kullakaupmees Meelis Atonen, kui pensionifondid peaksid kohustuslikus korras osa varast Eestisse investeerima. “Eesti puhul veel eriti, kuna turg on nii väike ja seepärast on väga ohtlik siia investeerida,” lisas ta.

Atonen oli veendunud, et tagantjärele investeerimisfondide seaduse muutmine ei oleks mõistlik, kuna inimesed on arvestanud juba loodud tingimustega, millisesse fondi nad oma raha on pannud. “Kui kohustus oleks algusest peale olnud, siis näeksime praegu, et pensionifondid oleks veelgi suuremaid kinnisvarakahjumeid välja võtnud. Mullistumise ajal oleks tehtud veel julmemaid ja julgemaid otsuseid,” põhjendas endine riigikogulane, miks ta ei poolda Martinsoni ideed.

Dilemma: Pensioniraha Eestisse toomine tekitab vastakaid arvamusi

POOLT

Fabio Filipozzi, Hansa investeerimisfondide juhatuse esimees
Me toetame igati Eestisse investeerimist. Kuna meie kohustused tekivad Eestis, oleks mõistlik varasid ka siia paigutada. Samas ei võimalda praegu turul olemasolevad instrumendid ning pensionifondide elementaarsed riskihajutusnõuded Eestisse investeerida. Kui fondidele tehakse kohustuslikuks mingi protsent varadest Eestisse paigutada, saab seda efektiivselt teha vaid läbi üksikute aktsiate ja ettevõtete võlakirjade.

Meie hinnangul oleks valitsusel mõistlik emiteerida Eesti inflatsiooniga seotud võlakirju. Maksubaas sõltub niikuinii kohalikust inflatsioonist. Riigi võlakirju ostaksime pensionifondidesse küll.

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister
On kummaline, et investeerimisstrateegia tegijad ei usu Eesti majandusse. See näitab pigem hoiakute probleemi. Istuvad siin Tallinnas ja teavad, kuidas paigutada meie maksumaksjate raha kuhugi kaugetesse majandustesse või usaldavad fondifondi kaudu mingeid tegelasi kusagil mõnes teises Euroopa linnas. Mis nende tegevusest on välja kukkunud? Kui kodu ei usalda, siis see hoiak on sama, mida esindatakse stiilis – ah, mis sest Eestist. Ma ei kutsu üles siia 100% investeerima. Hoidku jumal selle eest. Üldine loogika analoogsete pensionifondide investeerimisstrateegia puhul ELi riikides on koduturule investeerimise suurusjärk 30 protsenti.

VASTU

Veiko Tali, rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler
Kogumispensioni süsteemi ning eriti teise samba rakendamise üks eesmärk oli säästuressursi koondamine, et suurendada kesk- ja pikaajalisi investeeringuid kodumaistesse väärtpaberitesse. Selle kaudu omakorda saab stabiliseerida Eesti kapitaliturgu ning muuta majanduse arengut jätkusuutlikumaks. On riike, kus pensionifonde on kas vahetult sunnitud või kaudselt suunatud investeerima kodumaistesse finantsinstrumentidesse, näiteks riigi võlakirjadesse. Väikese ja avatud majanduse puhul, nagu Eesti, on sellised sissepoole suunatud ulatuslikud sundpiirangud pikas vaates mitte üksnes ebamõistlikud, vaid suisa ohtlikud. Teatud ulatuses piirangute ajutist rakendamist koosmõjus teiste meetmetega võib kaaluda, kuid on suur tõenäosus, et nad osutuvad ebatõhusaks või tekitavad negatiivseid kõrvalmõjusid.

Sven Kunsing, SEB Varahalduse juhatuse liige
Me ei arva, et pensionifondidele peaks seadma regionaalseid piiranguid, eriti mis puudutavad miinimumnõudeid Eestisse investeerimisel. Rahvusvaheline hajutamine maandab tulevaste pensionäride koduriigiga seotud riske.

Praeguste pensionifondide mahtude juures ma ei usu, et see majandust kuigivõrd elavdaks, kui just kogu fondide mahtu Eestisse ei sunnitaks investeerima. Peamiselt oleks positiivne mõju aktsiaturule, kus kohalike aktsiate päevakäibed on praktiliselt olematud.

Pensionifondide tootlus viimase poole aasta jooksul oleks kahtlemata parim, kui need oleksid olnud kõik investeeritud näiteks Saksa valitsuse võlakirjadesse. Paraku ei esine perioode, mil valitsuse võlakirjad on parim varaklass kõigist võimalikest, kuigi tihti. Ja Eesti valitsuse võlakirjad, kui need oleksid kaubeldavad, ei oleks kindlasti olnud viimase poole aasta jooksul nii hea investeering.

Kadi Toompere, Nordea juhatuse liige
Varad tuleb paigutada lähtudes nendega seotud riskist ja samuti võimalikust tootlusest. Kui riski ja tootluse suhted on mõnes teises riigis paremad ja pensioni kogumiseks sobivamad, tuleb varad just sinna paigutada. Nordea eesmärk on oma klientide pensionivarade paigutamises lähtuda kogu maailmas pakutavatest parimatest võimalustest.

Andre Nõmm, finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht
Finantsinspektsioon ei toeta investeerimispiirangute kehtestamist, mis sunniks fondivalitsejaid kohustuslikult Eestisse investeerima.

Oleme seisukohal, et Eesti väärtpaberiturg ei ole instrumentide lõikes nii arenenud, et pensionifondide riske piisavalt hajutada.

Välistada tuleb olukord, kus suur hulk raha hakkab konkureerima vähestele investeeringutele. Sellisel juhul on väga suur oht, et turg kuumeneb üle.

•  10% teise pensionisamba varadest ehk umbes 1 miljard krooni on investeeritud Eesti väärtpaberiturule. Mingit minimaalselt nõuet Eesti turule investeerimise osas fondidele seatud ei ole.
•  580 907 inimest on alates teise pensionisamba sünnist 2002. aastast liitunud pensionifondidega. Esimesi raha väljamakseid alustati fondidest selle aasta alguses.