Eesti
Filtreeri
Kes teid toidab, kui olete üle 60?
Kõik pensionärid saavad võrdse töövõimaluse
Uuest aastast muutuvad maksuvaba tulu suurus ja maksumäär
Eesti rahvastik vananeb ja väheneb
Olümpiavõitjatel lootus väärikale pensionipõlvele
OECD: elanikkonna vananemine ohustab Soome elatustaset
Lätis on Baltimaade madalaimad palgad ja pensionid

I sambast liikunud juba viis miljardit teise

29.06.07 Äripäev

Pärast teise pensionisamba süsteemi käivitamist on nüüdseks juba kokku viis miljardit sotsiaalmaksukrooni liikunud riikliku pensionikassa asemel teise samba fondiomanike isiklikele kontodele.

Ainuüksi sel aastal liigub sotsiaalkindlustussummadest umbes kaks miljardit krooni teise pensionisambasse. See teeb umbkaudu ühe “Jakobsoni” iga olemasoleva pensionäri kohta kuus.

Alates 2002. aasta keskpaigast on teise sambaga liitunud inimeste palgast liikunud kuus protsenti isiklikule pensionikontole. Sellest kaks protsenti läheb otse maha pensionikoguja brutopalgast ja ülejäänud raha tuleb isiklikust sotsiaalmaksust.

Teise sambasse tekkinud sotsiaalmaksuauku on püütud mõnevõrra kompenseerida. Viimase viie aastaga on riigieelarvest antud kokku 1,9 miljardit krooni lisavahendeid pensionide maksmiseks.

Samas tuleb sealt maha arvata avaliku teenistuse seaduse alusel määratud pensionid. Riikliku pensionikindlustuse kassaaruande andmeil on politseiametnikele, avalikele teenistujatele, riigikohtunikele ja -kontrollidele, prokuröridele ja kaitseväelastele määratud 2007. aastaks pensione kokku 182 miljoni krooni eest. Kuna kaitseministeerium maksab kaitseväelaste pensionid ise kinni (sel aastal 22 miljonit krooni), kulub otse riigieelarvest antud pensionide maksmiseks 160 miljonit krooni.

Sellest ülejääv summa (311,7 miljonit krooni) jaotatakse olemasolevatele pensionäridele. Aastatel 2002-2006 on muudest tuludest peale sotsiaalmaksu makstud pensionideks stabiilselt umbkaudu veerand miljardit krooni aastas, mis on teise pensionisambasse liikuvatele sotsiaalmaksusummadele aga kõvasti alla jäänud.

Kui teise samba käivitamise ajal tehti suurt hädakisa, et osa sotsiaalmaksu suunamine teise pensionisambasse sööb ära pensionäride pensionid, siis nüüd ollakse rahunenud, kuna tugevast majandus- ja palgakasvust on pensionäridki osa saanud.

2000. aastast 2006. aastani on keskmine pension tõusnud 93%. Selle aasta aprillis tõsteti keskmist pensioni 12% ja juulist lisatakse kõikidele pensionäridele solidaarselt veel 250 krooni kuus otsa. Häda võib tõusta aga siis, kui majanduskasv pidurdub.

Raivo Sormunen

2006. a arvudes

  • sotsiaalmaksu laekus aastaga 13,165 miljardit krooni
  • sotsiaalmaksutuludest maksti 2006. aastal pensionideks 12,020 miljardit krooni ning muudest tuludest 0,274 miljonit krooni
  • pensione finantseeriti riigieelarvest 0,409 miljardi krooni eest; lisaks eraldati valitsuse eelarvest 100 miljonit ja kaitseministeeriumi eelarvest 18,5 miljonit krooni
  • sotsiaalmaksutuludest liikus kogumispensionifondidesse 1,55 miljardit krooni
  • pensionäride keskmine arv oli 377 133, sh vanaduspensionide saajaid 291 580 ja töövõimetuspensionäre 65 497
  • keskmine kuupension ulatus 2819 kroonini