Uudised

Eesti tugev majanduskasv ja sellega kaasnenud maksude väga hea laekumine on viinud olukorrani, kus esimese samba pensionid kasvavad kiiremini kui investorite raha teise pensionisamba fondides.

Teise pensionisamba eesmärk on tagada tulevastele pensionäridele elamisväärne pension tulevikus ja olla toeks riiklikule pensionisambale, mida finantseeritakse jooksvalt igapäevastest maksulaekumistest. Teise sambaga liitunud võtavad endale riski, investeerides läbi fondide kuni poole oma rahast aktsiaturule. Sellest hoolimata on hetkel tekkinud olukord, kus riikliku pensionikassa vahendid kasvavad kiiremini kui pensionifondide osakud.

Sisuliselt tähendab see seda, et juhul, kui inimene läheks näiteks tänane päev pensionile ning tal oleks võimalik saada nii esimese kui teise samba pensionit, siis ta riiklik pension kasvaks teise samba pensionist kiiremini. Teistmoodi sõnastades võib öelda, et täna kasvab pensionikassasse liikuv rahamaht kiiremini kui investorite vara pensioni teise samba fondides.

Käesoleva kuu alguses kinnitas Vabariigi Valitsus riiklike pensionide kasvu selleks aastaks. Indekseerimise (sotsiaalmaksu laekumise ja inflatsiooni tõusust võetud keskmine) tulemusena kasvab riiklik pension aprillist keskmiselt 9,7%. Liites siia otsa veel ka erakorralise pensionitõusu saab neljakümneaastase staažiga pensionär iga kuu juurde 14,4%. Alates möödunud aasta aprillist on tolle inimese pension tõusnud ligi 28% võrra. Võrreldes 1. juuliga 2002, mil hakati investeerima teise samba pensionifondidega liitunud inimeste raha, on keskmine pension aga paisunud juba 71,8%.

Võrdluseks toon välja, et kõikide pensionifondide liikumist jälgiv kogumispensionide indeks EPI on sama ajavahemiku jooksul kosunud kõigest poole sellest. Täpsemalt 37,9%. Ka kõige enam kosunud pensionifondi LHV Maailma aktsiad osak on tõusnud 53%. Nõrgimate fondide hinnatõus jääb aga vaid 10% juurde.

Milles siis asi?

Vastus peitub selles, et Eesti väga tugev majanduskasv on parandanud väga oluliselt meie maksubaasi. Kui aastal 2000. aastal ulatus riiklik sotsiaalmaksulaekumine 10,4 miljardi kroonini, siis 2005. aastal maksti sotsiaalmaksu juba 18,1 miljardit krooni. Sellest tulenevalt on märkimisväärselt paranenud ka pensionäride käekäik.

2006. aasta esimesel kahe kuu alusel on sotsiaalmaksu laekumine aastatagusega võrreldes paranenud veel 18%, mis annab eelduse, et umbes samasuguse protsendi võrra võiksid esimese samba pensionid järgmisel aastal tõusta. Korralikku kasvu toetavad ka majandusprognoosid. Kuu alguses tõstis rahandusministeerium Eesti majanduskasvu prognoosi 2007. aastaks 7,7 protsendini.

Võib arvata, et pikemas perspektiivis ületab pensionifondide osakute kasv küll esimese samba laekumiste kasvu, kuid lühemas perspektiivis võivad ka vaid riikliku pensionisüsteemiga liitunud inimesed end muretuna tunda.

Raivo Sormunen