Eesti
Filtreeri
Eesti väärtpaberiturg 2009 aasta I kvartalis
Riik tahab keerata pea peale ka III samba
Eesti Väärtpaberikeskuse juhiks sai Julia Segerkrantz
Riigi rahakotti saavad turgutada ka Eesti inimesed
Eesti Väärtpaberi turg 2008. aastal

2008

Ettevõtjad nuruvad fondidest pensioniraha
Nordea tahab tõusta oma pensionifondidega esikolmikusse

Holst: tahan pensioniks saada 70 protsenti palgast

13.09.07 Äripäev

Indrek Holst vastas 11.09.2007 aripaev.ee lugejate küsimustele.

SEB Elukindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst tahab ise tulevikus saada pensioni umbes 70 protsenti senisest palgast.

Maailma finantsturud on närvilised, kuidas see mõjutab pensionifonde? Kas riskid on kasvanud?

Pensionifondide investorid, kelle pensioniiga on kaugemal kui viis aastat, ei peaks üle tähtsustama majanduse tsüklite mõju nende tootlusele. Igale langustsüklile järgneb tõus ja vastupidi ning pikema aja jooksul tasanduvad need ära, kusjuures aastate peale kokku lugedes peaks kõrgema riskiga pensionifondides kätte jääma kõrgem ja madalama riskiga pensionifondides madalam tootlus.

Kas pensioniea tõstmine on paratamatus?

Tõenäoliselt me sellest ei pääse. Mis oleks muud lahendused? Kas maksude tõus rahuldaks ühiskonna ootusi? Või lepime tulevikus väiksema riikliku pensioniga? Viimasega peame leppima ilmselt igal juhul. Küsimus on, kui madalale oleme nõus minema.

Milliste pensionisammastega olete ise liitunud?

On olemas nii II samba tooted kui ka III samba tooted. Minu eesmärgiks on saada pension suuruses, mis oleks umbes 70% minu viimasest sissetulekust. III samba toodete tulumaksusoodustus töötab minu kasuks.

On teada, et pensionifondide tegelik tootlus on mõne protsendi juures ja inflatsioon on viimastel aastatel olnud 5-8%. Kellele on kasulik, et rohkem kui pooled eestlased, kes on liitunud mõne sambaga, oma teenitud rahast ilma jäävad?

Avasin selle küsimuse peale Äripäeva, et faktides täpne olla. Konservatiivsete pensionifondide viimase 12 kuu tootlus on tõesti olnud paari protsendi piires, samas suurema aktsiaosalusega fondide tootlus ulatub 24%-ni. Kuna enamik inimesi on pigem liitunud viimast tüüpi fondidega, siis arvan, et enamik, kes tarbivad sambaid, on teinud väga õige otsuse. Lõpetuseks küsin vastu: kui palju väärtust jääks alles raha tarbimisel? Näiteks ühe väiksemat sorti plasmateleri väärtus 20 aasta pärast?

Kas ettevõte peaks oma töötajale maksma pensioni?

Küsimus on selliselt esitatud, et kas ettevõte oleks nõus võtma enda kanda töötaja pensioni katmise. Vastus saab sellele olla tõesti ainult “ei”. Eriti Eestis, kus nii suuri ettevõtteid, kes võiks lubada enda bilanssi pensionireservi moodustamist, polegi. Lisaks piisava mahu saavutamisele ja kompetentsile peaks ettevõte kandma ka elueaga seonduvaid riske. Selleks on olemas kindlustusseltsid.

Pigem võiks küsida, kas ettevõte võiks teha sissemakseid töötaja pensionikindlustusse? Vastus on “jah”.

Kuidas panna inimesi mõtlema pensioni peale, kui meeste keskmine eluiga on 65 aastat ja naistel ligi 80?

Ei tohi lasta end eksitada keskmise eluea statistikast alates sünnist. Reaalsus on, et 60-70% inimestest jõuab pensioniikka ning keskmine eluiga sellest hetkest on meestel 15-17 aastat, naistel 5-7 aastat enam. Keskmiseks teeb 20 aastat, mis tulevikus pikeneb veelgi. Tõenäoliselt tänast 30aastast või nooremat ootab ees veelgi helgem tulevik pensioniea pikkuse mõttes. Iseasi, kas ta on selleks piisavalt rahaliselt kindlustatud.

Kas olete ise enda pensioni lisaks sammastele ka teisiti kindlustanud, kinnisvara või aktsiaid soetanud?

Mul on neli poega! See on kindlasti väärt investeering.

Indrek Holst
Sünniaeg: 25. mai 1969
Haridus: Tartu Ülikool, matemaatika (1993)

Töökogemus:
1993 – 1995 kindlustusinspektsioon, aktuaar
1995 – 1998 AS Hansapanga Elukindlustus, juhatuse liige
1998 – … SEB Eesti Elukindlustus, juhatuse esimees