Eesti
Filtreeri
Pensioni II samba sissemakseid jätkab 181 601 inimest
Pensioni II samba sissemakseid jätkab 169 306 inimest
Eesti Väärtpaberikeskus sai 15 aastaseks
Kogumispensioniga on liitunud 591 245 inimest, fondide kogumaht 14 308 miljonit krooni
Eesti müüb SRÜ riikidele oma kogumispensionisüsteemi
Eesti väärtpaberikeskus saab 15 aastat vanaks
Pensionifondi uuesti muuta ei lasta

Holst: pensionifondi muudab efektiivsemaks konkurents

08.07.08 Äripäev

SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst on Eesti Fondihaldurite Liidu juhatuse liikme Robert Kittiga nõus, et fondivalitsemise kulud peaksid avalikud olema, sest tegu on kohustusliku teenusega, kuid siiski peab kõigepealt vaatama, et piisav konkurents fondide vahel on tagatud.

Kindlasti olen nõus, et mõistlik oleks lõpetada emotsionaalne vaidlus pensionifondide tasude üle. Vahel tundub, et teema on populistlikel eesmärkidel üles võetud.

Üldiselt pinnalt lähenedes võiks pensionifondide haldamisega seotud kulud ja kulude struktuuri avalikustada küll, kuna tegemist on kohustusliku teenusega, millest inimesel pääsu pole. Mistõttu suurem läbipaistvus ning kõrgendatud tähelepanu oleks loogiline ja seda mitte ainult fondivalitsejate, vaid ka teiste süsteemis osalejate suhtes nagu EVK (Eesti väärtpaberite keskregister), kes osutab tsentraalset teenust fondivalitsejatele,” kommenteeris ta aripaev.ee-le.

Samas leidis ta, et turu olukord sellest eriti ei muutuks. “Arvatavasti toetab kulude avalikustamine suuremaid teenusepakkujaid, kes suudavad ehk mahuefekti paremini ära kasutada. Turu olukord oluliselt ei muutuks, kuna enamus inimesi teenuse pakkuja (fondi haldaja) kulustruktuuri süvenema ei hakka vaid pigem jälgivad fondide lõpptootlust, mis on ka peamine konkureerimise koht täna ja tulevikus,” selgitas ta.

Holsti sõnul suuremate pensionifondide kulustruktuur üksteisest oluliselt ei erine, küll võib erinevusi tekitada asjaolu, kas teenuse pakkuja kuulub suuremasse finantsgruppi, kellel on lai jaotus- ja teenindusvõrk.

Kulude eraldamine ja avalikustamine on teoreetiliselt kindlasti teostatav. “Määravaks teguriks on detailsusaste. Kui aruanded liiga detailseks ei kujune, ei tohiks ka olulisi tehnilisi takistusi olla,” lisas ta.

“Et II samba pensionisüsteemi efektiivsemaks muuta, peab vastama küsimusele, kas piisav konkurents on tagatud.

Selle asemel, et rääkida kuludest ja tasudest, võiks hoopis reguleerida neid piiranguid, mis on klientidele teenuse tarbimisel siduvad ning on ühtlasi konkurentsi pärssivad.

Kui konkurentsi tagamiseks on kõik tehtud ning pärast seda antud hinnangud näitavad, et fondide tasud on põhjendamatult liiga kõrged, alles siis oleks mõistlik hakata rääkima tasude reguleerimisest ja piiramisest,” arvas ta siiski, et kulude avalikustamine ei ole kõige tähtsam teema.

Mariliis Pinn