Eesti
Filtreeri
Nordea sai loa pensionifondide valitsemiseks
Pensionile rikkana!
Tallinna Börsi ja Eesti Väärtpaberikeskuse 2007. aasta majandustulemused
Pensionifondide reklaamile pannakse päitsed pähe
Finantsinspektsioon: investeerimishoius ei ole alati riskivaba
Sampo Life: kliendid langetavad teadmatusest kahjulikke otsuseid
Kindlustusega ühendatud pensionisammas sööb raha

Hansapank loob kaks uut fondi

20.10.03 Äripäev

Vabatahtliku pensionikindlustuse valikuvõimalused suurenevad, sest Hansapank avab novembris seni ühe tegutsenud kolmanda samba fondi kõrvale veel kaks eri riskiastmega pensionifondi.

Alates 15. novembrist hakkab Hansapangas tegutsema praeguse ühe asemel kolm vabatahtlikku pensionifondi: Hansa Pensionifond V1, V2 ja V3. Erinevus peitub analoogiliselt kohustuslike pensionifondidega erinevas riskitasemes ehk aktsiate osakaalus fondi investeeringutes.

Hansa Varahalduse fondijuhi Alvar Roosimaa sõnul tekkis uute fondide loomise mõte seoses ootamatult aktiivse kohustusliku pensionikindlustuse rakendumisega. Kuna inimesed on hakanud pensionile ette mõtlema ning viinud ennast säästmisvõimalustega kurssi, on suurenenud huvi kolmanda samba ehk vabatahtliku kogumispensioni toodete vastu. Seni ei saanud aga vabatahtliku pensionifondi abil valida n-ö elutsükli strateegiat ehk seda, et vastavalt vanusele ja riskitaluvusele oleks ka erinevad fondid.

Seoses uuendustega muutub praegune, Hansa Pensionifond V2 kuni 30protsendilise aktsiaosakaaluga V1 fondiks. Juurde lisanduvad 60 protsendiga V2 ja kuni täies mahus aktsiainvesteeringutele suunatud pensionisond V3.

Vabatahtlikke pensionifonde on praegu Eestis neli. Lisaks Hansa Pensionifondile tegutsevad veel LHV, Sampo ja Ühispanga täiendavad pensionifondid.

Ühispanga Varahalduse fondijuht Vahur Madisson tunnistas, et ka nemad on uute vabatahtlike fondide loomise mõtet kaalunud, kuid seni ollakse äraootaval seisukohal. Ta tunnistas, et mõte suurendada kolmanda samba puhul erineva riskitaluvuse ja investeerimisperioodi seisukohalt valikut, on väga hea. Ettevaatlikuks teevad aga potentsiaalsete mahtude ja kulude prognoosid.

Sampo Pank seevastu täiendavaid kolmanda sama investeerimisfonde juurde ei plaani. Seda kinnitas Sampo Varahalduse juhataja Silja Saar. Saar selgitas, et pensioni kogumisest huvitatud kliendid saavad kindlustusseltsi toodetest enda jaoks rahuldavad tingimused kätte. Kindlustusleping on võimalik sõlmida igasuguse riskitaluvusega inimese jaoks. Ometi nõustus ka Saar, et vabatahtlik pensionikindlustus hakkab nüüd teise samba klientide arvel kiiremini populaarsust koguma.

Seni on Eestis kolmanda sambaga liitunud ligi 60 000 inimest, neist ligi 4000 on kindlustusseltsiga lepingu asemel valinud fondiinvesteeringu kasuks.

Pensionikindlustust saab nii kindlustusseltsi lepingu kui ka fondiinvesteeringu kaudu teha tulumaksuvabalt. Maksuvabalt saab säästa kuni 15 protsenti sissetulekutelt ehk kui inimene teenib aastas 100 000 krooni, võib ta paigutada pensionitoodetesse 15 000 krooni, millelt saab järgmisel aastal maksuametilt 3900 krooni tagasi.

Silvia Männik