Uudised

Eesti Fondihaldurite Liit on teinud rahandusministeeriumile ettepaneku lubada kogumispensionifondidel investeerida sajaprotsendiliselt aktsiatesse, rahandusministeerium toetab aktsiate osakaalu suurendamist.

Eesti Fondihaldurite Liit on tulnud välja seisukohaga, et praegused kohustuslike pensionifondide investeeringud on piiratud. Täna on Eesti kogumispensionifondid piiratud 50protsendilise aktsiaosalusega. Fondihaldurite liidu hinnangul ei ole selline piirang kooskõlas Eesti majanduse kiire kasvu ega kõrge inflatsioonitempoga ja seepärast on nad ka teinud rahandusministeeriumile ettepaneku luua täielikult aktsiatesse investeerivad kogumispensionifondid.

Aktsiainvesteeringud tagavad suurema tootluse

Fondihaldurite liidu esimehe Kristel Kivinurm-Priisalmi sõnade kohaselt toetab ettepanekut ka veendumusest, et investeeringud aktsiatesse tagavad pikas perspektiivis suurema tootluse kui võlakirjainvesteeringud. Liidu esimehe nägemuses on tootluse erinevus aktsiate ja võlakirjade vahel niivõrd oluline, et loob mitmekordse erinevuse saadavas pensionis.

Investorite suhtumine on erinev

Õnne Laanemets, kes kohustuslikus korras liitus 2004. a SEB Ühispanga Konservatiivse Fondiga, ütles, et tema arvates peaksid just nooremad vähem riskima, sest neil on aega kauem pensionit koguda. Ta lisas, et mitte varem kui paarikümne aasta pärast võiks kaaluda täielikult aktsiatesse paigutavasse pensionifondi investeerimist. 25aastane arvutitehnik Degmar Markov, kes praegu ei ole teise pensionisambaga liitunud, võiks isegi mõelda liitumisele taolise pensionifondiga. Paremast tulevikust unistav Markov ütles ise: “Kes ei riski, see ei võida.”

Rahandusminister Aivar Sõerd on veendunud, et praegu on investeerimine ja säästmine väga aktuaalne. Veel viimaseid päevi kabinetis istuv minister arvab, et riik ei tohiks nende teemadega venitada ja ütleb: “Riik peab stimuleerima investeerimist ja säästmist.” Kindlasti leiab ta, et aktsiate osakaalu suurendamist 50 protsenti ülespoole kohustuslikes pensionifondides peab kaaluma, kuid kas see peab suurenema just maksimumi ehk 100 protsendini, on iseasi, ja kindlasti ei tohi üleminek olla liiga järsk.

Puhtalt aktsiafondid on liiga riskantsed

Põhjenduseks toob Sõerd praeguste aktsiaturgude volatiilsuse ja aktsiahindade langustrendi. Kui tõsta aktsiaosalust pensionifondides, siis see kahtlemata tooks kaasa suuremad võimalused fondihalduritele tootlikkuse tõstmisel, kuid ka suuremad riskid investoritele.

Rahandusminister ei tahtnud välja käia ühtegi kuupäeva, millal vastav muudatus võiks jõustuda, kuid kõikide eelduste kohaselt peaks paari nädala pärast antud teema juba fondihalduritega konkreetselt arutluse alla tulema.

Finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein rääkis, et finantsinspektsioon on valmis toetama teise sambasse investeerimise liberaliseerimist, kuna pikaajalised investorid (teises sambas kuni umbes 45 aastat) võidaksid kõrgema tootluspotentsiaaliga instrumentide osakaalu kasvust fondi portfellis.

Samal ajal peab Malmstein oluliseks teavitada sellest, et II samba kogumisperioodi lõppfaasis oleks igati otstarbekas oma portfell üle viia konservatiivsemasse võlakirjafondi, et vähendada tururiski.

Virge Lahe