Eesti
Filtreeri
Kõik Eesti progressiivsed pensionifondid jäid lõppeval aastal plussi
Peeter Tammistu: Eesti mehe pensioniplaan ehk pension postuumselt
Inflatsioon ei lase meie pensionifondidel särada
Nestor: teine sammas pole mõeldud pensioni suurendamiseks
Pank: noorte huvi teise pensionisamba vastu on väike
Kõige suurema löögi sai SEB progressiivne pensionifond
Kasumikoore riisusid LHV pensionifondid

Glikman kompromissist: alust kohtuvaidlusteks jätkub

13.04.09 E24 Majandus

Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul annab valitsuse äsjane 2. samba pensionimaksete külmutamise kompromiss alust mitmeteks kohtuvaidlusteks.

Juba varem sellest, et 2. pensionisamba külmutamise kava annab alust kohtprotsessideks, rääkinud Glikman ütles Postimees.ee’le, et värske kompromiss on küll algsest tunduvalt parem, kuid jätab mitmed küsimused õhku.

«Kuigi see on kompromissvariant, paistab, et see on vastuolus legitiimse ootuse põhimõttega,» rääkis Glikman. «Kui riik on midagi kehvalt planeerinud või teinud valesid kalkulatsioone, siis see iseenesest ei ole alus teise isiku põhiseaduslike õiguste riiveks.»

Tema sõnul ei olnud pensioni sambasüsteemi käivitades inimestele öeldud, et kehvematel aastatel võidakse tema maksetingimusi muuta – näiteks kui pangad teevad fondiemissioone, siis seal on kõikvõimalikud taolised riskid detailselt välja toodud.

Kui riik nüüd tingimusi muudab, peaks ta Glikmani väitel võimaldama pahuratel maksumaksjatel raha 2. sambast välja võtta.

Teiseks pole Glikmani sõnul selge, mil määral kompenseeritakse inimestele fondihooldustasudeks läinud summad, mis on tema sõnul teiste riikidega võrreldes suhteliselt kõrged.

Tema väitel peab taolise küsimuse lahendama ka omaette seadusega, sest
madalamal tasemel otsuseid, mis pensionisambaid külmutavad, valitsusel õigust teha
pole. «Eesmärgi saavutamiseks oleks vaja muuta nii kogumispensioni seadust kui ka sotsiaalmaksu seadust,» lisas ta.

Valitsus otsustas tänasel erakorralisel kabinetinõupidamisel peatada kaheks aastaks riigipoolsed sissemaksed teise pensionisambasse.

Külmutamisele lähevad riigipoolsed maksed alates selle aasta 1. juunist. Hinnanguliselt võidab riik sellega tänavu umbes 1,4 miljardit krooni, tuleval aastal üle 3 miljardi krooni.

Kogumispensioniga liitunud inimesed saavad soovi korral sissemakseid jätkata. Inimestele, kes jätkavad riigipoolse maksepuhkuse ajal oma kogumispensionisse sissemakseid, maksab riik teatud majanduskasvu tingimustes tema teise pensionisambasse nelja protsendi asemel kuus protsenti.

Valitsuse otsuse kohaselt jätkab riik osalise koormusega sissemakseid aastal 2011. Siis hakkab riik teise pensionisambasse maksma 2 protsenti ja kodanik ühe protsendi. Tavapärased sissemaksed (2+4) taastuvad aastal 2012.

Raha enne pensioniiga teise samba fondidest välja võtta pole võimalik.