Uudised

Teise samba pensionifondidega liitunutel ei ole põhjust oma otsust kahetseda ning mõttekas oleks sissemakseid vabatahtlikult jätkata, kinnitasid fondivalitsejad investeerimismessil Rahakompass 2009.

Liitumist kahetseda ei ole mõtet, sest vaatamata finantskriisile on liitunud inimestel pensionipõlveks juba midagi kõrvale pandud. Kui teise sambaga ei ole liitutud, ei oleks inimesel midagi, lausus ERGO esindaja Taavi Lips.

Danske Capitali tegevjuht Silja Saar tõdes, et paljudele eestimaalastele on teise sambasse kogumine ainus säästmisharjumus üldse ning soovitas sellest mitte loobuda. Teise samba maksete jätkamisel on tema sõnutsi ratsionaalne põhjendus riigipoolse ledaspidi lisatava 6protsedni näol olemasolemas.

LHV Panga varahalduse juht Mihkel Oja soovitas jätkamisotsuse langetamisel mõelda oma palgale järgnevatel aastatel. Kuna paaril järgmisel aastal maksab jätkaja oma palgast rohkem ning riigipoolne kompensatsioon tuleb alles aastate pärast, ei ole inimesel, kel praegu ja tõenäoliselt ka järgmisel aastal on korralik palk, kuid kes näiteks 2015.aastal tõenäoliselt enam Eestis ei ole või palgatööd ei tee, erilist mõtet vabatahtlikult makseid jätkata. Seevastu neil inimestel kes näiteks järgmisel aastal õpivad ning alles mõne aasta pärast hakkavad palka saama hakkavad, on vabatahtlik maksete jätkamise otsus sisuliselt tasuta lõuna saamine, sest ise ei pea järgmisel aastal maksma, kuid riigilt saadakse juba tööl olles kompensatsiooni.

Nordea Pensions Estonia juht Angelika Tagel selgitas Nordea pikaajalisele pensionifondidega tegelemise kogemusele tuginedes, et I sammas garanteerib inimesele vaid 20 protsenti pensionieelsest sissetulekust. Teise sambaga suudetakse tagada umbes 45 protsenti palgast ning kolmanda samba lisamisel ulatub sissetulek penisonile jäädes 70 protsendini penisonieelsest palgast.

Teise samba maksete vabatahtliku jätkamise otsust ning vastavat avaldust on aega teha novembrikuu lõpuni. Senise pensionifondi muutmiseks on aega oktoobri lõpuni.