Eesti
Filtreeri
Miks ma raha sukasäärde ei või koguda? Miks pean usaldama fondi?
Pensionid ja poliitika
Riik pensioni teise samba ettevalmistusega jännis
2+4 kogumispension – on see midagi minu jaoks?
Finantsinspektsioon juhib investorite investeerimisele
Nädala kommentaar: Kes kõigutab teist sammast?
Rahandusminister allkirjastas kaks pensionireformialast määrust

Fondivalitseja kohustused

15.01.07 Äripäev

LHV valitsetavate pensionifondi arvel tehtud investeeringuga Versio Holdingusse peab osakuomanike huvides seletama fondivalitsejate üldisi kohustusi: piisav hoolsus ja lojaalsus osakuomaniku suhtes.

Osakuomanikul on vara vähenemisele viinud fondivalitsejaga suheldes kolm käitumisvõimalust.

Investeerimisfondi osakuomanikud on fondivalitsejale usaldanud vara ja teinud ülesandeks seda kasvatada.

Fondivalitsejal võib aga tekkida tahtmine talle usaldatud vara enda huvides kasutada, näiteks jättes varast saadud tulu endale, kuid andes kahju osakuomanikele. Taolist inimlikku omakasupüüdlikkust ja sellest tingitud riske osakuomanikele on kutsutud lahendama õigus.

Seadusest tulenevalt valitseb investeerimisfondi osakuomaniku ja fondivalitseja vahel eriline usaldussuhe: valitseja peab alati käituma osakuomanike parimates huvides fondi tingimustest lähtuvalt. Fondi tingimused on leping osakuomanike ja fondivalitseja vahel. Fondivalitsejal on osakuomaniku suhtes hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus.

Üldiselt tähendab hoolsuskohustus fondivalitseja puhul talle usaldatud osakuomaniku vara kasvatamiseks piisavalt info kogumist, selle sünteesi oma parimate oskuste ja teadmiste kohaselt ning tehingute tegemist. Võtmeks kohustuse heaks täitmiseks on optimumi leidmine info kogumise ja sünteesi kulude ning vara kasvatamise vahel.

Õigusliku hinnangu objektiks ei saa olla piisava hulga teabe alusel parima oskuse alusel tehtud äriotsus, mis tulevikus realiseerub muutunud majandustingimuste tõttu osakuomanikele negatiivsena. Loomulikult, kui otsust ei mõjutanud muud huvid (lojaalsuskohustus). Taoline olukord näitab fondivalitseja oskust ja kogemust prognoosida ning omab sisu vabas konkurentsis.

Küll aga saab õigusliku hinnangu objektiks olla info puudulik kogumine. Saab kõneleda hooletusest, kui fondivalitseja teabe mõistliku kuluga kättesaadavuse korral taolist teavet ei hangi, kuid investeerib osakuomanike vara selle teabega seotud objekti. Taolises olukorras tuleb analüüsida, kas fondivalitseja oli piisavalt hoolas investeeringuobjekti valimisel. Eriti kerkib taoline küsimus, kui investeeringuobjekti toodud lisahüve ei vasta ootustele või võrreldavad alternatiivid on toonud suuremat lisahüve.

Teiseks peamiseks fondivalitseja kohustuseks on lojaalsus osakuomaniku suhtes. Lojaalsuskohustus tähendab, et fondivalitseja käitumine on kantud ainult osakuomaniku huvide täitmisest. Viimased on väljendatud fonditingimustes. Igasugused muud mõjurid ei tohi fondivalitseja käitumist suunata, sealhulgas aktsionäride või finantskontserni teiste liikmete huvid. Lojaalsuskohustus on hoolsuskohustuse kõrval võtmeks, kuidas kujundada fondivalitseja ja tema töötajate motivatsiooniskeemi. Viimasest peavad olema välistatud elemendid, mis motiveeriksid fondivalitsejat või tema töötajaid lojaalsus- ja hoolsuskohustust rikkuma.

Sisuliselt on osakuomanikul vara vähenemisele viinud fondivalitsejaga suheldes kolm käitumisvõimalust: olla passiivne, rakendada nn Wall Streeti reeglit või rakendada õiguskaitsevahendeid.

Passiivseks võib jääda, kui osakuomaniku hinnangul on fondivalitseja teinud parima vara kasvatamiseks, kuid probleemid on tingitud väliskeskkonnast. Wall Streeti reegel tähendab fondivalitseja vahetamist parema vastu või fondis oleva vara konverteerimist mõneks muuks investeeringuks. Õiguskaitsevahendid tulevad kõne alla, kui fondivalitseja on selgelt rikkunud fondi tingimusi, hoolsuskohustust või lojaalsuskohustust.

Kilvar Kessler
Advokaadibüroo Tark&Co advokaat