Eesti
Filtreeri
Teise pensionisambaga liitunud inimesed on mitteliitunutest 35 protsenti varakamad
Jaano Vink: II sammast esimese tagasilöögi peale hüljata ei maksa
Kas pensioni sissemaksete jätkaja pension sõltub SKPst või mitte?
Pensionifondid said uued riskijuhtimisnõuded
Inspektsioon pani investeerimis- ja pensionifondidele rangemad piirid
Nordea: II sambaga jätkamise avalduse saab teha ka internetipangas
LHV pensioni II sambast: tasuta lõuna on olemas

Fondivahetus saab kindlamad reeglid

28.10.09 Äripäev

Rahandusministeerium kaalub praegu muude pensionifonde puudutavate muudatuste kõrval seda, kui tihti saab tulevikus pensionifondi vahetada.

Ministeerium analüüsib, mida oleks vaja muuta, et pensionikogujad saaksid fondidest parema ülevaate ning kaalutakse ka seda, kas pensionifonde on tulevikus võimalik tihedamini kui kord aastas vahetada.

Finantsinspektsioon on rahandusministeeriumile juba 2006. aastal teinud ettepaneku, et fonde saaks vahetada tihedamini. Inspektsiooni juht Raul Malmstein tuletas ettepanekut riigikogule meelde ka selle aasta juunis.

Rahandusminister Jürgen Ligi on aga varem Äripäevale öelnud, et pensionifondide vahetamisotsused võivad tarbetute emotsioonide tulemusel võtta kampaania ulatuse. Otsus fondi vahetada kord aastas oli tema sõnul tingitud sellest, et klientide meelemuutused tekitavad fondidele kulusid ja vähendavad pikas perspektiivis nende tootlikkust.

“Algusest peale on aga teada, et fondide kosudes ja investorite teadlikkuse tõustes vaadatakse reeglid üle,” ütles Ligi oktoobri alguses.

ERGO Funds ASi juhatuse liige Ege Metsandi ütles, et fondihaldurite liit on rahandusministeeriumiga kohtunud ja kindlasti antakse oma hinnang ministeeriumi analüüsile. “Muudatused peaksid olema suunatud eelkõige sellele, et võimaldada pensionikogujale pikaajalist kasu ja selgust,” lisas ta.

Metsandi sõnul võiks fondi vahetada tihedamini juhul, kui inimesed suudaks otsustada kaalutletult. Tihedam vahetamine nõuaks portfelli likviidsemaks muutmist, mis aga võib kaasa tuua madalama pikaajalise tootluse. Samuti eeldab Metsandi sõnul tihedama vahetuse võimaldamine väärtpaberikeskuse tasude süsteemi ülevaatamist nii hindade kui ka struktuuri osas.

“On selge, et riigi kehtestatud tasude suurenemine ja vahetamisvõimaluste avardamine toob kaasa fondihaldurite kohustuslike kulude suurenemise, mis jätab vähem ressursse investeerimistegevuse finantseerimiseks ja seeläbi võib kannatada lõpuks investeerimistulemus,” ütles Metsandi, lisades, et tasu peaks võtma vaid pensionivaradelt, mitte nii pensionivaradelt kui ka avaldustelt.

LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja sõnul toetab LHV pooleaastast tsüklit, kus näiteks avalduse esitamise tähtaeg on üks kuu enne kalendriaasta või poolaasta lõppu ning kalendriaasta või siis teise poolaasta alguses toimuks kliendi jaoks vahetus.

Pensionifondidest parema ülevaate saamiseks on ministeeriumis kaalumisel nn teabelehe koostamine, mis kajastaks olulisimat infot. See tähendab, et välja on toodud pensionifondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika, eelmiste perioodide tootlused, tasud ja fondi riskitaseme lühikirjeldus, mis peaks võimaldama pensionikogujatel fonde omavahel lihtsalt võrrelda.

Ministeeriumil on plaanis esitada muudatusettepanekud avalikule kooskõlastusringile veel selle aastanumbri sees. Riigikokku jõuab eelnõu aga arvatavasti järgmisel aastal.

Kommentaar
Mihkel Oja
LHV Varahalduse tegevjuht

Meil on tõesti plaan muuta teise samba aruandlus omanikule paremaks, mille tulemusena peaks tähtsam info selgemalt välja tulema. Samuti on plaanis, et teise samba omanikule antakse konsultatsiooni käigus täpsem ülevaade kõigist turul pakutavatest teise samba pensionifondidest, muu hulgas info ajalooliste tulemuste ja tasude kohta.

LHV toetab igal juhul klientide harimist pensionisüsteemi ja erinevate valikuvõimaluste osas ning oleme klientide konsulteerimisel seda ka silmas pidanud.

Virge Haavasalu