Eesti
Filtreeri
Pensioni kallale minek pälvis parteide kriitika
Padar: riik pensionilubadustest ei tagane
Pensioni pärimine sattus löögi alla
Pensionifondide valitsemise tasusid ootab kärpimine
Fondile sendid, kliendile pension
Inspektsioon: rämpsvõlakirjade osakaal on portfellis väike
ERGO: oleme rämpsvõlakirjadest hoidunud

Fonditasude sügisene langus

10.09.08 Äripäev

Pensionifondidelt ei maksa viimastel aegadel häid uudiseid oodata. Üleüldise languse taustal on suutnud plussi jääda vaid konservatiivsed fondid, ent järsult kerkinud inflatsiooni vastu ei saa nemadki.

Väljalasketasude langetamine on hea mõte. Investorite kaotused on praegu niigi suured, nii kompenseeritakse neist pisutki.

Seda suurem on rõõm, kui üks langus ka positiivseks osutub: ERGO Varahaldus otsustas esimese fondivalitsejana Eestis loobuda teise samba pensionifondide väljalasketasudest.

Äripäevale teeb see muidugi erilist rõõmu, oleme ju ammugi kutsunud pensionifonde üles tasusid langetama. Ühtlaselt korjatavad tasud kosutavad muidugi fondihaldurite kaukaid, ent ei motiveeri neid kuigi oluliselt paremat tööd tegema.

Mida suurem osakaal tuludest sõltub fondi edust, seda rohkem selle nimel pingutatakse. Nii mõjub fonditasude langus pensionile hästi nii otseselt kui ka kaudselt.

ERGO pensionifondide väljalasketasud olid seni ka turu suurimad: 3% teiste 1-2% vastu. Tõsi, neid püüti kompenseerida madalate haldustasudega. Paraku on sellise kombinatsiooniga fondivahetajaid raske püüda. Küllap olidki ülejooksikud üks põhjus, miks esimese pääsukesena seesugune muutus ette võeti.

Samas näeb fondihaldurite liidu, rahandusministeeriumi ja finantsinspektsiooni koostöös küpsev seaduseelnõu niikuinii ette, et kõik pensionifondid peavad 1. jaanuaril 2011 loobuma väljalasketasudest. Kes teistest ette jõuab, võib kaotatud raha kompenseerida suurema turuosaga.

Küllap järgnevad aegamisi ka teised fondihaldurid. Tõsi, praeguseks pole Hansapank endale avalikult veel ühtki tärminit seadnud. SEB langetas väljalasketasusid 2007. aasta alguses ning seda nii ruttu kordama ei kibele. Teisalt ei küsi Nordea juba praegugi väljalasketasu – aga hakkab ka pensionitooteid pakkuma alles septembri keskel.

Nii või teisiti on suund selge. Viimase 12 kuu tootlused kõiguvad teise samba fondidel -9,3% ja 5,9% vahel. Fondide tootlust on kahjustanud kinnisvaramured, arenenud turgude allakäik ja juunist alates ligi 40% langenud Vene börs. Sellisel ajal on iga sent arvel ning oma tasusid kärpides aitavad fondihaldurid investorite kaotusi vähendada.

Äripäev kiidab väljalasketasude kaotamise heaks. Samas arvame, et see on eelkõige tubli algus. Valitsemis- ja tagasivõtmistasud ootavad oma aega.

Pensionifondide vahetamise tippaeg oktoober seisab veel ees. Küllap teeb siis mõnigi otsuse ka kulude järgi. Ajalooline tootlus ju tulevikku ei näita, vaid õnn aitaks järgmiste aastate edukaimat fondi tabada. Püsikulud on aga kindlad – ja neid ei igatse keegi.