Eesti
Filtreeri
Pensionisammastele veel toetuda ei anna
Kogumispensioni üldindeks langes nädalaga ligi kolm punkti
Kolmveerand miljardit II sambast kadunud
Pangad eksitavad pensioni kogujat kõrge tootlusega
Kasvasid investeeringud III pensionisambasse

2007

Hansa Pensionifond K3 pärjati Euroopa parima tiitliga
Kogumispensioniga on liitunud 551 782 inimest, fondide kogumaht on 10 685 miljonit krooni.

Fondinädal: peibutused kaovad pensionifondide teelt

22.10.07 Postimees

Pensionifondid – mida võtta, mida jätta?

Oktoobri lõpuks jõuavad kogumispensioni II samba fondid järjekordse vahefinišini ja lõppeb valikuavalduste esitamise tähtaeg neile, kes soovivad alustada pensioni kogumist järgmisest aastast. Viimane aeg II sambaga liitumiseks on praegu nendel 1971.-1973. a sündinutel, kes seda veel teinud ei ole.

Aasta-aastalt on järjest populaarsemaks muutunud osakute vahetamine ja maksete suunamine uude fondi. See on arusaadav, sest suurem osa tööealisest elanikkonnast on juba II sambaga liitunud. Pangad-fondivalitsejad jätkavad peibutuskampaaniatega ning püüavad kliente just oma fondidesse kutsuda.

Järgmisest aastast aga tõenäoliselt lõpeb kohustulike pensionifondide reklaamimine kingitustega. Riigikogus on läbinud teise lugemise seaduse eelnõu, mis seab keelu teise samba pensionifondide reklaamimisele nii öelda fondiväliste hüvedega, näiteks sallide, meepottide või DVD-mängijatega.

Milleks selline piirang vajalik on? Eelkõige muidugi selleks, et inimesed teeksid pensionifondide valikuid mitte kingitustest, vaid objektiivsetest näitajatest lähtudes. Pensionikoguja leiab tõenäoliselt paremini tema riskitaluvuse juures sobivaima investeerimisstrateegiaga ja parimat tootlust andva fondi, laskmata end segada ühekordsest “präänikust”. Valiku tegemisel võib üheks abivahendiks olla Finantsinspektsiooni hallatava portaali www.minuraha.ee kalkulaator. Seda lihtsat kalkulaatorit kasutades saab näiteks välja arvutada, et 10 000 kroonise brutopalgaga 18 aastaselt pensionikogumist alustades on progressiivsete pensionifondide tootluste ja tasude erinevus nii suur, et samade eelduste korral on pensionile mineku hetkeks osakute arvutuslik väärtus kasvanud olenevalt fondist halvimal juhul 5 ja parimal juhul üle 10 miljoni kroonini.

Kui mingi aksessuaari saamise ajendil tehakse fondiosakute vahetus teise väga sarnase tootluse ja investeerimisstrateegiaga fondi vastu, tekib küsimus, kui õigustatud on selline vahetus. Kindlasti on soovitav enne muutmisavalduse esitamist mõelda, mis põhjusel seda tehakse. Küsi endalt näiteks, kas oled rahul oma vana fondi tootlusega? Kas fond investeerib raha riikidesse või ettevõtetesse, mis on kooskõlas sinu maailmavaatega? Kui vastasid jaatavalt, võid veel osakute vahetamisega oodata.

Lisaks sellele, et kingituse abil valitud uus fond võib olla näiteks kehvema tootlusega või kõrgema riskiga kui senine, tuleb fondide vahetamisel arvestada ka otseste kuludega. Sage fondide vahetamine võib teenustasude tõttu suure osa investeeritavast rahasummast “ära süüa”, kuna osakute vahetamise korral võetakse uue fondi osakute omandamise eest olenevalt fondivalitsejast 1-3 %  väljalaske- ning vana fondi osakute lunastamise eest 1 % tagasivõtmistasu.

Seega ei maksa pensionifondi osakute muutmist teha uisapäisa. Küll aga ei maksa karta fondiosakute vahetamist või uude fondi koguma hakkamist, kui otsus on tehtud hästi läbikaalutud argumentide põhjal. Tulevikus ongi ehk lihtsam teha läbimõeldud otsuseid, sest emotsioonidele tuginenud peibutuskampaaniad peaksid järgmisest aastast kaduma.

Kristel Johanson,
Eesti Väärtpaberikeskuse tegvjuht

Evelin Lepp,
Eesti Väärtpaberikeskuse projektijuht