Uudised

Äripäev kirjutab, et teise samba pensionifondid on pannud 400 miljonit krooni klientide raha kõrge riskiga võlakirjadesse.

Fondide juhid pisendavad probleemi, finantsinspektsiooni meelest pole reegleid rikutud, Äripäeva arvates on need rumalad investeerimisotsused, mis on tehtud pensionifondide ja nende emapankade huvide ristumispaigas.

Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Kilvar Kessleri kommentaar eilses Äripäevas jätab mulje, et kõik on korras: inspektsioon seirab, et fondid investeeriksid sinna, kuhu seadus lubab, järgiksid kõiki reegleid ning koguksid piisavalt teavet investeeringu üle otsustamiseks. Kessleri sõnul on majanduskeskkonna halvenemine ja seda mittearvestavad otsused loomulikud ja aktsepteeritavad – kui keegi ei julgeks riske võtta, pidurduks innovatsioon. “Fondide negatiivne tootlus võib olla tingitud turgude langusest ja seda ei muuda fondijuhi parim oskus ega tahe,” kirjutas Kessler toimetusele. Nõus. Ka sellega, et suurem risk võimaldab suuremat tootlust. Niisamuti suuremat kaotust.

Ent Kessleri jutu alla ei mahu toimetuse meelest see, miks pensionifondid on investeerinud neisse võlakirjadesse, mille väljalaskmist on korraldanud nende emapank. Fondihaldurid tõrjuvad huvide konflikti kahtlusi.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing seletab tänases Äripäevas, et SEB töötajatele on korraldatud kursusi, kus õpetatakse, mida tohib rääkida liftis ja mida mitte. Seda, et ühes ja samas majas töötavad inimesed räägivad lõunalauas vaid ilmast ja korvpallist, võib vaid väga suure pingutusega uskuda. Varahalduse juht Rein Rätsep sekundeerib Kunsingule: panga ja varahalduse vahel on nagu Hiina müür, näiteks TR Majade emissiooni korraldajaga suhtlevat nad tähitud kirja teel…

Toimetuse meelest on see Hiina müür auklik kui Šveitsi juust. Näiteks Q Vara võlakirju – emiteerija Sampo Pank – SEB-l ei ole, TR Majade kommertspabereid on. Teave ettevõtete majandusseisust aga fondideni ei jõua, ehkki seda infot on fondid kohustatud koguma.

Fondide vedajad ei näe rämpsinvesteeringuis probleemi – need moodustavat vaid 3-4% teise samba kogumahust (12 mld). Toimetuse meelest on aga tegemist ettevõtjate, pankade laenuklientide hapude äride turgutamisega, mida fondid nimetavad nüüd riskide võtmiseks. Võõrast raha – eriti kui riik on taganud selle pideva juurdevoolu – on lihtne tuulde loopida. Pole ka konkurentsi, mis sunniks pingutama. Ehk kui haldurite tasud oleksid seotud tootlusega, jääksid nii silmatorkavalt rumalad investeeringud tegemata. Need on küll fondidele täna sendid, aga kliendile homne pension.