Uudised

TALLINN, 25. märts, BNS – Hansa Investeerimisfondide portfellihalduri Paavo Põllu sõnul ei tohiks võimukõneluste tulemusel teha muudatusi kogumispensioni põhialustes, kuna see tekitaks seniste liitunute seas väga tugevat vastuseisu.

Samas möönis Põld, et varemgi Rahvaliidu ja Keskerakonna kriitika alla sattunud pensionisüsteemi võib muuta selliselt, et säiliks küll kogumispensioni 2+4 süsteem, kuid sellest tekkiv eelarvepuudujääk kaetaks praeguse praktika ehk pensionikassa asemel stabilisatsioonireservist.

Põld ütles BNS-ile, et tema isiklikult küll ei näe võimalust praegustele liitunutele väljakuulutatud süsteemi, kus kogumispensioniga liitunu ise eraldab teise sambasse kaks protsenti oma brutopalgast ning riik lisab sellele omalt poolt kaks korda rohkem juurde, muutmiseks, kuna see tekitaks väga palju vastuseisu seni liitunute seas, kes on oma pikaajalisi plaane tehes 2+4 süsteemiga arvestanud.

“See peab olema üks alustala ja stabiilsuse kandja, mida päris igal valimiste ajal ümber ei tehta,” rääkis Põld.

Põld möönis samas, et Rahvaliidu ja Keskerakonna kriitika pensionireformi suhtes on osaliselt õigustatud, kuna seni kaetakse teise samba maksetest tekkiv puudujääk pensionikassa arvelt ehk heast majanduskasvust ja seega sotsiaalmaksu laekumisest kogunevat reservi vähendatakse seniste pensionäride arvelt tuleviku pensionäre silmas pidades.

Põllu hinnangul võiks pensionireformist tekkivat puudujääki katta näiteks riigi stabiliseerimisreservist, mis tundub mõistlik solidaarne allikas ja on ka ette nähtud strukturaalsete reformide elluviimiseks.

“Aga stabiilsuse huvides poleks hea mõte alustalade kallale minna,” lausus Põld. “Seda selleks, et inimesed teaksid arvutada ja olla kindlad, et süsteem ka 30 aasta pärast kehtib.”

Teisipäevane Eesti Päevaleht kirjutas, et Rahvaliidu ja tema tulevaste võimupartnerite erimeelsused pensionikassa raha kasutamise ja maksuvabastuste küsimuses võivad lükata võimuleppe valmimise selle nädala lõppu.

Rahvaliidu poliitiku Jaanus Männiku sõnul ei saa kuidagi nõus olla, et pensionikassast makstakse kinni pensionireformi teise samba kulusid. “Tänaste pensionäride arvelt tuleviku ehitamine on amoraalne,” ütles Männik ajalehele. “See on põhiprobleem. Poleemika käib selle üle.”

Samas toetavad kõik kolm võimukõnelusi pidavat erakonda – Rahvaliit, Res Publica ja Reformierakond – pensionide indekseerimise süsteemi muutmist, mille eesmärgiks on heade laekumiste korral suuremate pensionitõusude võimaldamine.

1. aprillil kerkib keskmise staažiga pensionäri pension vana süsteemi alusel 136 krooni. Praegu on pensionikassa ülejääk 1,4 miljardit krooni ning ajalehe andmetel on võimalik, et uus valitsus viib tänavu läbi ka teise pensionitõusu.

Tallinna toimetus, tel +372 6 108 875, majandus@bns.ee