Fondide raha läheb Tallinna börsist mööda
Teise samba fondide paigutustest jõuab Tallinna börsile vaid väike osa
Kohustuslike pensionifondide raha paigutusi vaadates torkab silma, et enamik raha läheb Tallinna börsist eemale. Ühelt poolt on see tingitud juba pensionifondide seadusega, millega on piiratud ühele aktsiaturule investeeritavate summade maht. Seaduse kohaselt ei või investeerida ühe riigi väärtpaberitesse mitte rohkem kui 35% fondi varadest.
Fondid on investeerinud Tallinna börsi aktsiatesse tagasihoidlikult
Kohustuslike pensionifondide kogumaht oli 25. juuni seisuga 526 miljonit. Vastavalt riskiastmele paigutavad fondid aktsiatesse 50%, 25% või 0% fondi varadest. Suurima aktsiate osakaaluga fondide maht oli 25. juuni seisuga 308 miljonit ehk siis aktsiatesse oli investeeritud ligikaudu 154 miljonit krooni. Kuni veerandit aktsiatesse paigutavate fondide maht oli 112 miljonit krooni ehk aktsiatesse läheb kuni 28 miljonit. Kokku võiksid kohustuslikud pensionifondid seega aktsiatesse paigutada 182 miljonit krooni. Tallinna börsi ettevõtetesse oli investeeritud alla 11,5 miljoni krooni eest ehk 6,3% võimalikest aktsiainvesteeringutest. Kogu enam kui poole miljardi kroonisest mahust moodustab 11,5 miljonit vaid veidi üle 2%.
Kuhu siis see 11,5 miljonit paigutatud on? Kõige suurem osa on paigutatud Hansapanga aktsiatesse. Kokku on Baltikumi suurima pangandusgrupi aktsiatesse investeeritud 25. juuni seisuga üle 4,8 mln krooni ehk 42% kogu Tallinna börsile jõudnud kohustuslike pensionifondide rahast. Mõningase üllatusena on fondide teine lemmik Harju Elektri aktsia, millesse on investeeritud 1,74 miljonit krooni ehk 15% Tallinna börsile tehtud investeeringutest. Palju ei jää maha ka Norma aktsia, millesse on paigutatud 1,67 mln krooni. Üle ühe miljoni krooni on fondidel Merko Ehituse (1,32 miljonit krooni) ja Eesti Telekomi aktsiaid (1,07 miljonit krooni). Fondide tähelepanu on köitnud ka rõivatootjate Baltika ja Klementi aktsiad (märkimistõendid). Tallinna börsi aktsiaid on ostnud suuremate pankadega seotud pensionifondid.
Hansa Pensionifond K3 (kuni 50% aktsiates) on investeerinud Tallinna börsi aktsiatesse 5,9 miljonit krooni ja Hansa Pensionifond K2 (kuni 25% aktsiates) 2,1 miljonit krooni. Ühispanga Progressiivse pensionifondi varadest on kohalikule börsile jõudnud 2,7 miljonit krooni. Sampo Pension 50 ja Sampo Pension 25 on kokku paigutanud alla 800 000 krooni.
Kohustuslikes pensionifondides pool miljardit krooni
Kohustuslikud pensionifondid (nn teise samba fondid) on tegutsenud varsti pea aasta. Liitumine kohustuslike pensionifondidega oli edukas ja jõudsalt on kasvanud ka pensionifondide maht.
Eelmise nädala algul ületas teise samba pensionifondide kogumaht poole miljardi krooni piiri. 16. juunil oli fondide kogumaht 511 miljonit krooni. Fondide mahu kasv peaks iga kuuga kiirenema, sest seniste liitujate palgad kõigi eelduste kohaselt kasvavad. Lisaks sellele tuleb igal aastal juurde uusi liitujaid ? kes omal soovil, kellele teeb liitumise kohustuslikuks seadus. Järgmine aasta samal ajal peaks fondide maht olema tunduvalt üle miljardi krooni. Fondide mahu kasvule aitab loomulikult kaasa ka fondijuhtide professionaalne tegutsemine ja osakute väärtuse kasv.
Kuidas siis jaguneb see enam kui pool miljardit krooni fondide vahel lähtuvalt riskist. Fondide maht, kus kuni 50% on investeeritud aktsiatesse, oli 25. juuni seisuga 308 mln krooni ehk 58% 526 mln kroonisest kogumahust. Fondide maht, kus kuni 25% on paigutatud aktsiatesse, on 112 mln ehk 21% kogumahust, ja fondide maht, kus aktsiaturgudele paigutisi ei ole tehtud, oli 93 mln krooni ehk 18% kogumahust.
Enamik liitujatest on valinud just suurima riskiga pensionifondi, vaadates fondiomanike senist käekäiku on riski võtmine end ka õigustanud.
Peeter Stamberg