Eesti
Filtreeri
Juurdepääs Pensioniregistrisse on ajutiselt suletud 12. juunil kell 20:00-24:00
Info kogumispensioni II sambaga liitunud inimestele
Enda ja lähedaste tulevikule rõhuvad meeldetuletused suurendavad sissemakseid pensionisambasse
Veebikonverents „Pensionipäev“ 12. märtsil
Niigi madal pensioni asendusmäär võib Eestis aastatega veelgi langeda
OECD: Eesti töötajaid ootab üks madalamaid pensioni asendusmäärasid EL-is
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur

Fondide kaotustes süüdi eneseimetlus

05.06.09 Äripäev

Eesti pensioniturust üle poole hõivanud Swedbank sai eelmise aasta jooksul fondi vara alla hinnates kõige enam kaotusekibedust tunda grupi teistesse fondidesse investeerimisest, kus soetusväärtusest jäi kohati järele vaid viiendik.

Eelmise aasta lõpus pidi Eesti suurim, ligi veerand miljoni kliendiga pensionifond Swedbanki K3 iseenda fondidesse tehtud investeeringuid võrreldes soetusmaksumusega alla hindama 160 miljoni krooni ulatuses. Siia otsa lisandub veel vastuvõetud kaotus osakute müügist, mis fondi värskelt avaldatud aastarapordist ei selgu.

Kui paar nulli hinnatud rämpsvõlakirja kõrvale jätta troonisid suurimate langejate hulgas Swedbanki Venemaa ja Kesk-Aasia aktsiafondid ning Ida-Euroopa kinnisvarafondid, mis kaotasid üle 70 protsendi oma soetushinnast.
 
Sarnane pilt avanes ka Sampo pensionifondides, kus fondiinvesteeringute all ainult grupi enda fondid ilutsevadki. Kõik üheksa iseenda gruppi kuuluvat investeerimisfondi kaotasid mullu oma väärtusest kokku enam kui 50 protsenti.

Panga oma fondid pakkusid soodsamaid tingimusi

Kaotus Swedbanki fondidest on tingitud turu käitumisest, Ida-Euroopa ja Venemaa olid kõige kehvemad turud eelmisel aastal ja likviidsus on sealt kadunud, põhjendas omafondide kõige nirumaid tulemusi Swedbanki K3 fondijuht Fabio Filipozzi.

Iseenda fondidesse panustamist põhjendas ta muu hulgas soodsate tingimustega.

“Need on soodsamad kui teised fondid ja otse aktsiatesse investeerimine, saame suure osa haldustasudest tagasi,” märkis Filipozzi.

Sisenemis- ja väljumistasude küsimise pensionivara investeerimisel enda fondidesse keelab seadus, haldustasude suurus on aga puhtalt läbirääkimiste küsimus.

Danske: kahjum on raamatupidamislik

Danske Capital ASi investeerimisvaldkonna juhi Aari Stalde sõnul pole investeeringute valimisel topelt haldustasu kogumine absoluutselt tähtis. Danske fondide teenustasud jäävad tema sõnul 0,5-2 protsendi piiresse aastas.

“Olles ka ise kliendi rollis, tunnetame pigem enda valmisolekut maksta rohkem, kui mõni pensionifondidest “garanteeriks” mulle stabiilsema tulu tulevikus, kui seda on tsüklilised kahjumid suurusjärgus 30-50 protsenti,” märkis ta.

Stalde toonitas, et Sampo pensionifondides istuvate omafondide allahindluste näol on tegemist üksnes raamatupidamisliku kahjumiga. “See on vaid osa kogu investeerimistulemist, sest teise poole moodustab alati realiseeritud kasum või kahjum, mida ükski aruanne enam otseselt ühegi konkreetse positsiooniga ei seosta,” teatas Stalde.

Danske investeerimisjuht jätkas, et grupi fondidesse investeerimine annab oluliselt parema ülevaate ja informatsiooni tegelikult toimuvast, samas kui kolmandate osapoolte fondidesse investeerimine suurendab mitu korda kõikvõimalikke investeerimisriske ja koguni pettusi.

“Ja mis kõige olulisem, oma grupi fondidesse investeerimise kaudu näeme palju paremaid võimalusi likviidsusriski maandamiseks,” sõnas ta.

SEB pole samuti enda fonde sugugi põlanud, samas eelmisel aastal tuldi riskantsematest omafondidest – SEB arenevate turgude ja Venemaa fondid – jõuliselt välja ning müüdi maha paari SEB Ida-Euroopa-suunalise fondi osakud, mis aitas suuremat kahju vältida.

Kahjumiga müüdi mullu maha ka SEB Progressiivse fondi 2007. aasta lõpus mahult suurim olnud, enam kui 100 miljoni kroonine investeering SEB enda struktureeritud võlakirja, mis omakorda panustas SEB riskifondi.

“Müüsime selle investeeringu eelmise aasta septembris, nii et saime enne suuri jamasid sealt välja,” märkis SEB Progressiivse pensionifondi juht Vahur Madisson.

SEB: Kesk- ja Ida-Euroopa kompetents asub Tallinnas

“Kesk- ja Ida-Euroopa kompetents asub meil Tallinnas, nad istuvad kohe meie kõrval ja saame kõike arutada. See on omaette väärtus,” põhjendas Madisson omafondide eeliseid.

Peamine omafondi investeerimise tingimus on, et need suudavad vastavalt ootustele neil turgudel tegutseda.

Lemmikuks muutusid Saksamaa võlakirjad

Pensionikogujate usalduse pärast võitlevaid II samba fonde ühendas mullu üks kirg – lemmikinvesteeringuks muutusid Saksamaa ja teiste arenenud riikide võlakirjad.

Fondijuhid kinnitasid justkui ühest suust, et on jõuliselt vähendanud nn rämpsvõlakirjade osa oma portfellis. Kohalike rämpsvõlakirjade probleemi tõi Äripäev avalikkuse ette aasta tagasi ja siis olid fondijuhid üleolevad ning pidasid neid investeeringuid igati korralikuks. Nüüd on aga esimesed rämpsvõlakirjad, nagu Norby Telecom, TR Majad ja Q Vara, pensionifondides nulli hinnatud.

Hea abi finantstormi ajal

Viiest Eesti suurimast kohustuslikust pensionifondist kolme TOP 5 investeeringu hulgas olid ülikonservatiivsed Saksamaa võlakirjad.

“Saksamaa võlakirjad on olnud meil suure osakaaluga juba mõnda aega ja aitasid finantstormi hästi üle elada,” kiitis SEB Konservatiivse pensionifondi juht Endriko Võrklaev. Hästi läks just euroala tuumikliikmetel Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandil. “Mõte oli, et kui juba põgeneme turvalisse kohta, siis suurim turvalisus on Euroopa tuumikriikides,” lisas Võrklaev.

Sampo Pension 50 fondis on arenenud riikide valitsuste võlakirjade maht tõusnud umbes pooleni portfelli mahust, ettevõtete võlakirjade hulk on vähenenud 25 protsendilt 10-le.

“Nägime, et krediidiriski preemiad on langenud liialt madalale, ning vähendasime riskantsemate arenevate turgude valitsuste ja ettevõtete võlakirjade osa,” rääkis Danske Capital ASi investeerimisvaldkonna juht Aari Stalde.

ERGO Fundsi juhatuse liikme Ege Metsandi sõnul hoidis just riiklikesse võlakirjadesse panustamine nende konservatiivse pensionifondi 2P1 eelmisel aastal plussis. “Sõltuvalt sellest, kas panustati ettevõtete või riiklikele võlakirjadele, oli Eesti konservatiivsete teise samba fondide tootlus mullu vahemikus -9 kuni 3 protsenti,” lausus ta.

LHV jäi hiljaks

Erinevalt konkurentidest ei hammustanud tükki arenenud riikide võlakirjade tootlusest LHV fondid ja nüüd on fondijuhi sõnul juba hilja.

“Kahjuks arenenud tööstusriikide võlakirju meie portfellides mullu ei olnud ja lähemal ajal ilmselt ka ei ole, kuna usutavasti on selles varaklassis tekkinud järjekordset lõhkemist ootav mull,” märkis LHV fondijuht Andres Viisemann.

Swedbanki pensionifondide juhi Fabio Filipozzi sõnul oli suurim õppetund eelmisest aastast seotud just võlakirjaturuga. “Me ei taha enam nii suuri riske võtta võlakirjadega nagu varem,” kinnitas ta.

Näiteks hoitakse praegu eemale Balti ja Ladina-Ameerika turust. Samas nentis Filipozzi, et 3-5 aasta pärast, kui kõik jälle tõuseb, võivad vanad vitsad ununeda ja võetakse taas suuremaid riske. “See on alati nii,” ütles ta naerdes.


Sampo ja LHV fondid pagesid mullu aktsiatest hoiustesse

Eelmise aasta lõpuks oli Sampo kõige riskantsemas fondis aktsiate osakaal kuivanud kokku vaid 11 protsendile, mis on ligi viis korda lubatust vähem, aktsiatest pagesid ka LHV ja ERGO agressiivsed fondid.

Aktsiainvesteeringust pea täielikult loobunud Sampo 50 pensionifond oli eelmisel aastal pannud ooterežiimile ehk hoiustesse viiendiku tulevaste pensionäride rahast. Sarnaselt käitusid mullu ka LHV fondid, kus hoiustele pandi suisa 40-50 protsenti fondide varast ning jõuliselt vähendati aktsiate osakaalu.

“Eelmisele aastale tagasi vaadates oleks võinud kõik muud investeeringud likvideerida ja kogu fondide vara hoiustesse panna,” nentis LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.


Tagantjärele tarkus

LHV fondid panustasid kallimate kroonihoiuste kõrval ka eurohoiustele, kuna isegi eurodes hoiustamine tõi korraliku 4protsendise tootluse.

Kui konkurendid hoiustasid vaid suurtes ja iseenda pankades, siis LHV paigutas raha ka Bigbanki ja hinge vaakuva Läti Parex Banka hoiustele.

“Arvestasime kindlasti suuremate riskidega ja kui enam hoiuse intressi määr kasvavaid riske ei õigustanud, lõpetasime seal hoiustamise,” kommenteeris LHV tegevjuht Mihkel Oja neis kahes pangas hoiustamist.

Nüüdseks on aga olukord tundmatuseni muutunud. Viisemanni sõnul on hoiuste osakaal uuesti toodud 5-8 protsendile ja vabanenud raha eest soetatud võlakirju. “Täna on olukord teine, euro intressimäärad on langenud alla 2 protsendi ning Balti riikide valuutadele makstavad intressimäärad ei kajasta adekvaatselt nendega seotud riske,” nentis ta.


Sügis Dansket ei üllatanud

Danske Capital ASi investeerimisvaldkonna juht Aari Stalde pidas aktsiariski vähendamist Sampo pensionifondides ainuvõimalikuks.

“Meie ootasime eelmise aasta sügisel toimunud sündmusi, seega ka valmistusime selleks, vähendades kõikvõimalikke investeeringute riske. Enamik turuosalisi seda sel moel ette ei näinud, rääkimata muust avalikust ja erasfäärist,” kiitis Stalde.

“Põhjus, miks me päris kõigist aktsiatest välja ei läinud, kuigi ootasime suuri kaotusi, peitub selles, et kuna tegemist on aktsiafondiga, siis sinna jääb alati minimaalne aktsiariski tase,” põhjendas Stalde.

Erinevalt Sampost ja LHVst hoidsid turuliidrid Swedbank ja SEB oma agressiivsetes fondides ka mullu otsustavalt tavapärasest 50 protsendi lähedale ulatuvast aktsiainvesteeringute osakaalust kinni.

“Tsükli madalseisus ei ole mõtet aktsiatest välja tulla,” sõnas Swedbanki fondijuht Fabio Filipozzi.

Suured turuväärtuste kõikumised teda murelikuks ei tee, kuna aktsiainvesteeringuid tuleb hinnata 5-10 aasta perspektiivis. “Kui aktsiariski võtta, peavad investorid arvestama, et aktsiate hinnad kõiguvad, mitte ainult ei tõuse,” lausus Filipozzi.


Kommentaar

Vahur Madisson
SEB Progressiivse pensionifondi juht

Praegu kaaluvad SEB fondijuhid, kas jätkata senist põhimõtet võimalikult palju otse aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerida või suurendada fondide osa. Otse aktsiatesse panustamine annab riskidest parema ülevaate, kuid on aeganõudev ja toob kaasa palju topelttehinguid fondivalitseja jaoks.

Lihtsam oleks kasutada teisi fonde ja siis osta pensionifondidesse nende osakuid.

Taust

Kust tulid mullu pensionikogujate suurimad kaotused?

    * 2008. aastal suutsid investorite raha kasvatada kõigest kolm kõige konservatiivsema joonega fondi. Äripäev vaatas läbi kõigi teise samba pensionifondide mullused aastaaruanded.
    * Järgnevalt lühikokkuvõte erinevate fondihaldurite valusamatest investeeringutest eelmisel aastal.

Swedbanki pensionifondid K1, K2 ja K3

    * Nulli tuli hinnata kohalikud rämpsvõlakirjad TR Majad, Norby Telecom ja Q Vara.
    * Mitmest Swedbanki enda fondi tehtud investeeringust oli eelmise aasta lõpuks järel vaid viiendik.
    * Kolmandikku turuosa omav Swedbanki K3 fond hindas iseenda teistesse fondidesse tehtud investeeringuid mullu alla enam kui 160 miljoni krooni võrra.
    * Mitme fondi puhul ulatus allahindlus üle 80 protsendi fondi soetusväärtusest: Swedbanki Ida-Euroopa Kinnisvarafond, Swedbanki East.Eur.Eq Fund E-Unit ja Swedbanki Kesk-Aasia aktsiafondi A-osak.

SEB pensionifondid SEB Progressiivne ja SEB Konservatiivne

    * SEB Pensionifondide suurimad kaotused tulid Ida-Euroopa turgudelt, nagu Venemaa, Poola, Ukraina ja Leedu, samuti Kasahstanist, seejuures peamiselt finantssektorist.
    * Näiteks Kasahstani pankade Kazkommerts ja Astana Finance ning Ukraina Cred Suisse’i ja Azovstal Capi võlakirju tuli alla hinnata enam kui poole võrra.
    * Aktsiaturul kaotas mullu üle 90 protsendi oma väärtusest Venemaa Arzamas International Planti ja Poola Bank Przemyslowo-Handlowy aktsiad.

Sampo pensionifondid Pension Intress, Pension 25 ja Pension 50

    * Nulli tuli hinnata Q Vara ja TR Majade võlakirjad. 50-70protsendised allahindlused tabasid Sampoga samasse gruppi kuuluvate Danske Fondide investeeringuid: Danske Invest Russia Fund, Danske Invest India Fund, Danske Invest Uus Euroopa Fond ja Danske Invest European Opportunities Fund jt.
    * Aktsiatest kaotasid enamiku väärtusest näiteks Tallink Grupp, Globaltrans Investments Venemaalt ning AB City Service Leedust.

LHV pensionifondid Dünaamilised Võlakirjad, Kvaliteetsed Võlakirjad, Tasakaalustatud Strateegia, Uued Turud ja Maailma Aktsiad

    * Nii konservatiivsetele kui ka riskantsematele fondidele olid pinnuks silmas Läti ja Leedu pankade Parex Banka ja Snoras Bankas võlakirjad.
    * Fondis LHV Uued Turud kaotasid pea kogu väärtuse näiteks eestlaste osalusega Soome kiirlaenufirma Luottotalo Fenno rämpsvõlakirjad ning Venemaa Sberbanki võlakirjad. Fondidest said suurima hoobi Venemaa- ja Aasia-suunalised fondid.

ERGO pensionifondid 2P1 ja 2P2

    * Võlakirjainvesteeringuid ERGO fondijuhid praktiliselt alla ei hinnanud, kokku langes portfelli turuväärtus võrreldes soetusmaksumusega 1 protsendi võrra.
    * Aktsiate ja fondiosakute portfell kaotas samas oma väärtusest üle 40 protsendi, kohalikest investeeringutest põrusid Järvevana, Eesti Ehituse ja Arco Vara aktsiad, samuti Hansa Venemaa Aktsiafond, lisaks hulk teisi Ida-Euroopa aktsiaid.

Tasub teada

    * Riik peatas maksed teise sambasse Esmaspäeval, 1. juunil, peatas riik oma sissemaksed teise pensionisambasse. Investoritel on vaba valik, kas nad soovivad enda palgast 2% maksmist fondi jätkata alates järgmise aasta jaanuarist või mitte. Jätkamiseks tuleb viia panka avaldus.
    * Valitsuse otsuse kohaselt jätkab riik osalise koormusega sissemakseid aastal 2011. Siis hakkab riik teise pensionisambasse maksma 2 protsenti ning kodanik ühe protsendi. Tavapärased sissemaksed pensionisambasse (2+4) taastuvad aastal 2012.

ÄP kirjutas

    * “Rämpsvõlakirjad panevad pensionisambad roostetama” 23.05.2008 Ligi 400 miljonit krooni teise samba pensioniklientide raha paigutasid fondijuhid 2007. aastal kohalike kinnisvara- ja kiirlaenuäride rämpsvõlakirjadesse. Mitu neist võlakirjadest tuligi aasta hiljem pensionifondides nulli hinnata.

    * “Konservatiivsed pensionifondid armastavad rämpsvõlakirju” 05.06.2008 Konservatiivsed teise samba pensionifondid investeerisid 2007. aastal fondide kogumahtu arvestades rämpsvõlakirjadesse rohkem kui kõrgema riskiga progressiivsed fondid.

    * “Ettevõtjad ei suuda võlakirju rahaks keerata” 20.02.2009 3-4 miljardi krooni eest võlakirju emiteerinud kohalikele ettevõtjatele saabub tänavu tõehetk, sest aeg on võlakirjad lunastada. Samas on paljud emitendid palunud raha tagastamiseks ajapikendust ja investorid võivad halvimal juhul ka tühjade pihkudega jääda. Kohalike emitentide võlakirjadest suure osa on ostnud pensionifondid.

    * “Pangad koorivad kaks nahka” 19.05.2008 Eesti juhtivad pangad investeerisid 2007. aastal poolteise miljardi eest pensionifondide vara iseenda teistesse fondidesse, kasseerides Äripäeva hinnangul sellega osakuomanikelt vähemalt 10-20 miljonit krooni topelt haldustasusid.
    * “Kui kohustusliku pensionifondi valitseja teeb otsuse investeerida pensionifondi varasid teistesse oma fondidesse, on ta tõsises huvide konflikti olukorras,” sõnas finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm toona.
    * Samas nentis inspektsioon, et kui fondivalitseja on suuteline selliseid investeeringuid osakuomanikele põhjendama, siis probleemi pole.

Pane tähele

    * Uus rubriik Äripäevas hakkab korra kuus ilmuma pensionirubriik, kust saab infot teise ja kolmanda samba fondides toimuvast ning näpunäiteid fondiinvesteeringute tegemisel.