Uudised

Kuna enam kui 80 protsenti võimalikest pensionikindlustajatest on oma esmase valiku mõne fondiga liitumisel juba teinud, jääb fondivalitsejatel turuosa kasvatamiseks tulevikus üle peamiselt teineteiselt kliente üle lüüa.

Eile õhtuks oli mõne pensionikindlustuse fondiga liitumisotsuse teinud üle 350 000 inimese. Fondivalitsejad kinnitavad, et suurem klientide värbamise aeg on sellega ka läbi. Reform käivitus väga hästi ja nüüd tuleb keskenduda oma turuosa ja tootluse suurendamisele.

Liituti kodupangas

Turuosa suurendamiseks aga palju võimalusi ei ole ning seega üritatakse madalamate teenustasude ja parema tootlusega peibutades kliente teistelt fondivalitsejatelt üle lüüa.

Sampo Varahalduse müügitoetusjuhi Peeter Schamardini sõnul tegeleti ülelöömisega juba pisut ka praeguse müügikampaania käigus, sest järgmisel aastal saab esmakordselt alustada raha kogumist uude fondi. «Ülejärgmisel aastal saavad aga inimesed juba koos oma kogutud rahaga fondi vahetada,» rääkis Schamardin.

«Mullegi on teise fondivalitseja juurest helistatud ja küsitud, kas ma oma senise valikuga ikka rahul olen. Seejuures on lubatud isegi paremat tootlust tulevikus, mis tegelikult on seadusega keelatud.»

Ülemeelitamiseks on seda enam võimalusi, et suur osa inimestest liitus mugavusest selle panga või kindlustusseltsi fondiga, mille klient juba enne oldi. Nende senistesse investeerimisstrateegiatesse oluliselt ei süüvitud.

Hansapangas eile teise sambaga liitunud 27-aastane Karri Sharik kinnitas, et uuris küll mõni päev enne liitumist põhjalikult fondide tootlusi, haldustasusid ja investeeringuid, kuid langetas otsuse siiski panga kasuks, kus juba mitmeid aastaid arvet omanud. «Oli ka muid asju parajasti pangas ajada ja nii siin liitusingi,» ütles Sharik.

Hansapanga fondijuhi Robert Kiti hinnangul on pensionifondide edukuse hindamiseks nende tegutsemisaeg olnud siiani liiga lühike.

«Loodame, et liitunud ei ole nagu haavalehed, kes väikese tuulepuhangu peale värisema hakkavad ning mõne pakkuja telefonikõne peale fondi tormavad vahetama,» rääkis Kitt.

Vahetamine maksab

Schamardini hinnangul võivad inimesed tulevikus fonde vahetada riskide hajutamiseks. «Ei pea ju kõiki oma pensionisääste ühte fondi korjama,» ütles Schamardin. Tema sõnul peavad kindlustajad arvestama, et oma kogutu ümberpaigutamisel mõnda teise fondi peavad nad maksma nii väljumis- kui ka sisenemistasu, mis kumbki moodustab ligi protsendi kogunevast rahast.

Ühispanga Varahalduse juhi Märt Meritsa sõnul võiksid kliente üritada teistelt üle lüüa ennekõike väiksemad fondid, kes turuosa suurendamisest eluliselt huvitatud.

LHV fondijuhi Tõnno Vähi sõnul on aga hoopis suurematel märksa enam võimalusi klientide ülemeelitamiseks. «Nende andmebaasid oma klientidest, kes eelistasid mõnda teist panka või kindlustusseltsi, on ju kümneid kordi suuremad,» ütles Vähk.

Erkki Erilaid