Uudised

Täpselt aasta tagasi andisid esimesed inimesed käe, et usaldavad oma II samba raha fondivalitsejate kätte. Vaatmate, kuidas fondid meie rahade liikumisi kajastavad.

Praeguseks on väärtpaberiturgudele paigutatud juba üle paarisaja tuhande süsteemiga liitunud inimese raha. Kuna teise samba fondiosakute arv inimeste kontodel kuust kuusse kasvab ning summad pidevalt suurenevad, võivad inimesed lisaks fondiosakute rahalise väärtusele hakata huvituma ka sellest, kuhu fondivalitsejad nende pensioniraha investeerinud on.

Vastuse saamiseks on kõige parem Eesti Väärtpaberikeskuse www.pensionikeskus.ee kodulehekülg, kus on üleval peaaegu kõikide teise samba fondide kuuraportid. Puudu on vaid Eesti Ühispanga raportid, kuigi ka need võib leida ilusti panga enda koduleheküljelt.

Täielikult perfektset fondi, mis oma konkurentidest iga nurga alt kuuraportit paremini kajastab ei ole. Küll aga ei saa öelda, et kõik fondid kajastasid raportides võrdväärsel hulgal infot. Erinevusi on.

Eesti Ühispanga II samba fondi kuuraport eristus mitmete näitajate poolest positiivselt kõigist ülejäänuist. Esiteks on ta ainus fond, mis oma kuuraportis kajastab ära kui suured on fondi kõik investeeringud rahaliselt (kroonides) ja koguseliselt (ehk väärtpaberite arvu poolest).

ERGO Pensionifond eristus teistest sellega, et ta kirjutab ainsana väikese kommentaarina lahti, mis konkreetsel kuul fondi positsioonides ja turul toimus.

Sampo eripära seisnes selles, et ta oli ära toonud fondi riski nii numbriliselt kui ka graafiliselt.

Seesam millegi erilisega üllatada ei osanud.

Kõige lihtsamaini on kuuraportid koostanud Hansapank ja LHV, kes aisana pole raportis välja toonud kõiki investeeringuid. Hansapank piirudus aprillikuu K3 fondi raportis seitsme suurima investeeringuga, mille kogumaht hõlmas fondi väärtusest 35%. LHV oli oma Aktsiapensionifondi raportiga (mida ainsana ei saanud lahterdada kuuraportiks, kuna andmed olid pärit 05. mai seisuga) väljas kümne suurima investeeringuga, mis hõlmas 44% fondi portfellist.

Raivo Sormunen