Eesti
Filtreeri
Riik pensioni teise samba ettevalmistusega jännis
2+4 kogumispension – on see midagi minu jaoks?
Finantsinspektsioon juhib investorite investeerimisele
Nädala kommentaar: Kes kõigutab teist sammast?
Rahandusminister allkirjastas kaks pensionireformialast määrust
Pensionikampaania algas
Eesti Väärtpaberikeskus avas Pensionikeskuse lehekülje

Fondid ei teeni veel kasumit

30.01.03 Eesti Päevaleht

Pensionifondide töös hoidmine on seotud igakuiste haldamiskuludega ja fondivalitsejad ei teeni fondide juurutamise kõrgete kulude tõttu veel kasumit.

“Kuna tehtud töö eest on üsnagi normaalne saada ka mingit tasu, siis saavad fondihaldurid palka ka siis, kui fond miinusega töötab. Kasumisse loodame LHV kogumispensionidega jõuda mõne aasta pärast,” ütles LHV investeerimiskonsultant Andes Raidla.

“Tõenäoliselt tuleb lähematel aastatel teha investeeringuid ettevõtte edasiseks arendamiseks ja seetõttu ei plaani me viie aasta jooksul kasumisse jõuda,” ütles Ergo Varahalduse AS-i juhatuse liige Aadu Oja.

Kogumispensioni seaduse järgi kaetakse kõik pensionifondi valitsemisega seotud kulud nn valitsemistasu eest, mida arvestatakse aastaprotsenina fondi puhasväärtusest.

“Lühiajalises perspektiivis on võimalik fondi vara hinna langemine erinevatel põhjustel, näiteks majanduslangused, Iraagi sõda jne. Rõhutame seda, et pensionifondide tänaseid investeerimisotsuseid tuleb hinnata kaugemat perspektiivi silmas pidades. Tõenäoliselt jõuame läbi käia mitmeid sõdu ja majanduslangusi, enne kui pensioni suures mahus välja hakatakse maksma,” lisas Oja.

Majandus areneb edasi

Oja sõnul on Ergo Varahalduse analüütikud veendunud, et näiteks 20 aasta pärast on maailma majandus tänasest edasi arenenud ning investeeringute kaudu eri riikide väärtpaberitesse on fondid teeninud osakuomanikele tulu. Samas ei oska keegi öelda, millised on aktsiate, võlakirjade või kinnisvara hinnad järgmisel kuul või aastal.

Fondivalitseja peab lisaks fondijuhile ülal pidama tehnilist personali (arvepidajad, raamatupidajad), sisekontrolli, audiitoreid, maksma palka analüütikutele, rentima ruume, maksma telefonide, kontoritarvete, internetilehekülgede ülalpidamise ja ajalehtedes igapäevaste hindade avaldamisega seotud kulud. See on pika tasuvusajaga ettevõtmine.

Fondivalitseja kulutustele lisanduvad ka tasud garantiifondi, millest hiljem makstakse võimalikud kompensatsioonid fondivalitsejate tehtud eksimuste eest ning tasud järelevalve tegemise eest finantsinspektsioonile.

Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu ei või ületada rahandusministri kehtestatud piirmäära.

Võlakirjapensionifondidele on kehtestatud piirmäär 1,5 protsenti aastas, ülejäänud pensionifondidele 2 protsenti aastas. Väljalasketasu piirmäär on 3%. Tagasivõtmistasule on seaduse poolt kehtestatud piirmäär 1 protsent.

Tasu määrab seadus

“Fondivalitsejate tasu on seaduses ja tingimustes selgelt välja kirjutatud. Näiteks Eesti Ühispanga progressiivsel pensionifondil on valitsemistasu kuni 1,5% ja konservatiivsel pensionifondil kuni 1,2% varade turuväärtusest aastas,” ütles Ühispanga Fondide fondijuht Vahur Madisson.

Valitsemistasu ja halduri palga vahele ei saa panna võrdusmärki, sest valitsemistasudest tuleb katta ka tasud depoopangale depooteenuste osutamise eest, tehingutega seotud ülekandekulud ja teenustasud.

Pensionifond võib võtta kolme liiki teenustasu, millega tuleb katta kõik fondi kulud. Valitsemistasu – tasu pensionifondivalitsejale pensionifondi valitsemise eest. Väljalaskehind – osakute väljalaskmisel fondivalitseja poolt võetav teenustasu. Tagasivõtmishind – osakute lunastamisel (fondivalitseja poolt tagasi võtmisel) fondivalitseja poolt võetav teenustasu.

Vastavalt seadusele võib väljamaksete tegemisel pensionifondivalitseja väljamaksetelt peale tagasivõtmistasu kinni pidada 2 protsenti osakute puhasväärtusest. Kinnipeetud summa jääb pensionifondile.

Anti Ronk