Uudised

Moskva linna võlakirjad, osalus kinnisvaraettevõttes, Nokia aktsiad ja S&P 500 indeksaktsiad on vaid murdosa valikust, kuhu teise samba fondid on pensionikogujate raha siiani investeerinud.

Nüüd, kui teise samba fondides on raha kasvatatud üle aasta ning fondide kogumaht liigub kolmveerand miljardi krooni suunas, võib juba selgemalt öelda, millised väärtpaberid on kohalike fondivalitsejate lemmikud ja millistest investeeringutest fondid üldjoontes koosnevad.

Fondide kuuraportite (juuli 2003) numbreid ja väärtpaberid kokku lüües ja lahterdades avastasin, et viieteistkümnel siin tegutseval teise samba fondil on erinevaid väärtpaberid kamba peale kokku umbkaudu 150. Kui osa fonde on suutnud oma fondiportfelli koostada vaid paariteistkümnest erinevast väärtpaberist, siis suurematel fondidel küündib erinevate väärtpaberite arv üle poolesaja.

Kuna osade väärtpaberite osakaal on fondides kaduvväike keskendun ülevaates peamiselt vaid suurematele investeeringutele ehk üldistele trendidele.

Kui juuli lõpul ulatus kogumispensioni fondide kogumaht 611 mln kroonini, siis kõige enam (39 mln krooni eest) ehk 6,3% eest fondide kogumahust olid fondivalitsejad ostnud Leedu riigi võlakirju. Ehk siis fondid toetavad kõige enam Euroopa Liidule juba “jah” sõna öelnud Balti riiki. Ehk omajagu on aidanud võlakirju populaarseks muuta ka riigi võlakirjade tootlus, mis kümne aasta pikkustel obligatsioonidel ulatub 5% ringi.

Üllatavalt palju (37 mln krooni eest) on investeeritud Hollandi majandusse. Tunduvalt toetab suurt numbrit Seesam oma pensionifondidega. Nimelt on fond, kelle partneriks on rahvusvaheline Hollandi investeerimispank ABN Amro, tulpideriigi võlakirjadesse investeerinud ligi viiendiku fondi varadest.

Täpselt samapalju on raha fondidel ka investeerimata ehk siis pangakontodel ja üleöödeposiitidel.

Vastavalt 27 ja 24 mln krooniga järgnevad Prantsusmaa ja Austria riigi võlakirjad. Kokku on fondid investeerinud enam kui paarikümne riigi obligatsioonidesse – koguni Rumeenia omadesse.

Võlakirjade kõrval popid indeksaktsiaid

23 mln krooni on investeeritud S&P 500 indekit jälgivatesse instrumentidesse (fondiosakud, indeksaktsiaid) ehk siis kaudselt USA suuremate ettevõtete, eesotsas Microsofti ja General Electricuga, aktsiatesse.

Üldiselt võib öelda, et indeksaktsiaid (ehk siis väärtpaberid, mille liikumine jälgib mõne aktsiaindeksi liikumist) ja kõikvõimalikud börsil kaubeldavad fondid on kohalike fondivalitsejate hulgas päris populaarsed ja neid on fondidesse ostetud kümneid erinevaid. Lisaks eelpool mainitud indeksaktsiale on fondivalitsejate hulgas populaarne ka S&P Europe 350 indeksaktsia (koosneb Euroopa suurfirmade aktsiatest), kuhu möödunud kuu lõpuks oli investeeritud 13 mln krooni.

Veidi vähem kui S&P 500 indeksaktsiatesse ehk 22 mln krooni eest on liikunud tulevaste pensionäride raha üle lahe – Soome riigi võlakirjadesse. 16 mln krooniga järgneb Belgia riigi poolt emiteeritud võlakirjad. Samapalju on investeeritud ka Itaalia riigi võlakirjadesse.

Investeeringute esikümnes leiab 13 mln krooniga ka Eesti Energia võlakirjad, mis on kõige populaarsem korporatiivne võlakiri üldse. Välismaiste ettevõtete võlakirjade hulgas on enim (9 mln krooni) panustatud Norra tööstuskontserni Norsk Hydro väärtpaberitesse.

Otseselt oli aktsiatesse juuli lõpul enim investeeritud Eesti Telekomi ja Hansapanka (kumbagi ligikaudu 6 mln krooni). Populaarseim välisaktsia oli veidi alla 5 mln krooniga Leedu Telekom. Välisaktsiate hulgas ongi populaarsed Ida- ja Kesk-Euroopa aktsiaid. 3-4 mln krooni eest on II samba fondid investeerinud nii Ungari panga OTP, Ungari telekomi Matavi, Tsehhi Telekomi ja Horvaatia ravimitootja Pliva aktsiatesse. Nokiasse on läinud raha vaid miljoni krooni jagu.

Huvitavamatest investeeringutest võib fondide portfellist leida Baltic Property Trust Secura aktsiad, mis on sisuliselt Balti riikide kinnisvaraturule investeeriv kinnisvarafond. Fondide raha on läinud ka Moskva linna võlakirjade ostmiseks.

Raivo Sormunen