Uudised

• Pikaajaline tootlus jääb 7–8% aastatootluse lähedale
• Euroopa Liiduga liitumine ei taga praeguse hinnaliikumise jätkusuutlikkust

Esimene aasta on olnud pensionifondide jaoks üle ootuste edukas, kuid murelikuks muudab see, et paljud eraisikud teevad oma valiku emotsionaalsetest kaalutlustest lähtuvalt. Kas pensionifondi valikut peaks tegema sooja teki, soojamaareisi või hoopis fondijuhi investeerimisotsuste põhjal?

Kümneprotsendilised aastatootlused pole jätkusuutlikud kaugemas perspektiivis ka neile fondidele, mis investeerivad aktsiatesse kuni 50% varast. Või on?

Teoreetiliselt on võimalik kõrget tootlust teenida peamiselt kahel põhjusel – kas fondijuhil on kõvasti õnne või võtab ta liiga suuri riske.

Kõik pensionifondide osakuomanikud peaksid aga peale tootlusnumbrite jälgima ka fondide investeerimisstrateegiaid ja riske. Mingil perioodil kõige parema tootluse saavutanud fond ei pruugi olla parim siis, kui tema tootlust kaaluda võetud riskidega. Pikaajaliselt jääb pensionifondide tootlus siiski pigem 7–8% aastatootluse lähedale.

Parimate tulu Eestist

Nüüdseks parimaid tulemusi saavutanud fondid on osa tulust teeninud Eesti aktsiaturul. Praeguste hinnatasemete juures on kaheldav, kas ühegi Eesti ettevõtte pensioniportfelli lisamine on vastutustundlik käitumine või mitte. On küsitav, kas selliste ettevõtete aktsiad nagu näiteks Norma, on oma riski juures pensionifondi jaoks sobivad.

Arvan, et ei eksi palju, kui pakun, et Eesti turul kaupleb tõenäoliselt maailma kalleim ehitusettevõte ja Euroopa kallemaid telekomiettevõtteid. Ajal, kui Eesti jooksevkonto defitsiit üritab kõigest väest püstitada uut maailmarekordit, on nimetatud ettevõtete aktsiaid endiselt mõnede pensionifondide portfellides.

Mäletan seda, milliseks kujunes aktsiaturg pärast eelmist jooksevkonto defitsiidi rekordit 1997. a. Sellel ajal oli defitsiit aga kõigest 12% SKT-st, võrreldes prognoositava 16%-ga käesoleva aasta lõpuks. Kuigi fakt, et liitume Euroopa Liiduga, alandab osaliselt Eesti majandusega seotud riske, ei taga see praeguste hinnaliikumiste jätkusuutlikkust.

Eelnevat silma pidades oleme ERGO pensionifondides seadnud selgeks prioriteediks mõistliku konservatiivsuse ja pensioniraha Eesti aktsiatesse ei paiguta. Suuremat rõhku paneme hoopis kiiret majanduskasvu lubavatele regioonidele, kus hinnatase on koduturuga võrreldes atraktiivsem.

Selliseks piirkonnaks on lähiajal EL-iga liituvad Kesk-Euroopa riigid. Tunneme seda regiooni suhteliselt hästi, sest sama meeskonna valitsetav Trigoni Kesk- ja Ida-Euroopa fond on saanud suurima mahuga Eesti aktsiafondiks. Samas oleme ERGO Tuleviku pensionifondi portfellis seadnud märksa karmimad reeglid riskide võtmise osas kui nii mõnedki konkurendid.

Näiteks oleme seadnud üksikute aktsiate ostmise maksimumpiiriks 1,5% fondi varast. Osa konkureerivatest fondidest on üksikutesse aktsiatesse paigutanud mitu korda suuremaid summasid. Samas on tunduvalt madalamate riskide juures ERGO Tulevikufondi tootlus konkurentidega võrreldes äärmiselt hea.

Edukas II sammas

On rõõm tõdeda, et pensionireform on teise samba osas osutunud väga edukaks. Kahjuks on fondivalitsejad jõuliselt soosinud pensionifondide valikul emotsionaalset otsustamist. Tootluse tagamise lubadustega on seatud ohtu pensionifondide valitsemise tegevusluba ning seega ka kõikide oma pensionifondide klientide huvid ja vara. Samuti on hägustatud pensionifondi kui toote omadusi klientide silmis. Jääb loota, et samasuguse kauboiliku suhtumisega ei tehta fondides ivesteerimisotsuseid.

Suurele osale Eesti elanikkonnast on võimalus oma liitumisotsus langetada oktoobri lõpuni. Valiku tegemisel tuleks erilist tähelepanu pöörata valitava fondi investeerimisstrateegiale ja riskiastmele.

Aadu Oja,
ERGO Varahalduse AS-i juhatuse liige