Uudised

Kuigi füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) tasuvad oma sissetulekult sotsiaalmaksu, tõrjub kogumispensioni süsteem nemad kui ettevõtjad kõrvale ning ei luba teise sambasse sissemakseid teha.

Kogumispensionide seadus võimaldab kõigil palgatöötajatel teise sambaga liitudes 4% oma sotsiaalmaksust teenima panna. Pelgalt 2% oma brutopalgast loovutades on võit juba liitumise hetkel kolmekordne. Need FIEd aga, kelle ainukeseks sissetulekuks on tulu ettevõtlusest, II sambasse sissemakseid teha aga ei saa.

Eestis on kokku umbes 60 000 FIEt, kellest 25 000 tegeleb vaid ettevõtlusega ja seetõttu teise sambaga liituda ei saa.

Füüsilisest isikutest ettevõtjate maksukonsultandi Olavi Kärsna selgitusel seadus iseenesest ei keela FIEdel liituda, neid pole seal lihtsalt nimetatud. “Aga kui sinust seaduses ei räägita, pole sind olemas ja riik ei maksaks FIEdele midagi juurde, seega pole neil II sambaga liituda mingit mõtet,” nentis Kärsna. “Kahtlemata on siin tegemist FIEde diskrimineerimisega.”

Kärsna on seisukohal, et FIEdele tuleks anda vabatahtliku liitumise võimalus põhimõtteliselt samasugustel tingimustel, nagu palgatöötajatele on antud.

Rahandusministeeriumi selgitusel teevad FIEd avansilisi sotsiaalmaksu makseid ja sedagi piiratud suurusega. Majandusaasta lõpus, kui maksuamet nendega tasaarvelduse teeb, selgub, kui palju tuleb juurde maksta. Probleem teise sambaga liitunute jaoks tekiks aga siis, kui selgub, et sotsiaalmaksu on rohkem makstud. Selleks ajaks on pensioniosakud juba omandatud ning nende tagasiostmine on keeruline ning kulukas.

“Tehniliselt on füüsilise isiku ettevõtlustulult kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamine komplitseeritud, eriti kui ettevõtja on ühel aastal kasumis, järgmisel aga mitte. Tema ettevõtlustulult teise sambasse laekuvate maksete summad ei oleks sageli kuigi suured,” vastas ministeeriumi finantsteenuste osakonna kindlustuse talituse peaspetsialist Kadi Oorn küsimusele, miks pole võimalik teha makseid teise sambasse kord aastas. “Kümnetest tuhandetest FIEdest on vaid vähesed kasumis.”

Oorn nentis, et liitumine on vabatahtlik vaid enne 1983. aastat sündinud isikutele ja seega on maksumaksjatele soodsam, kui füüsilise isiku ettevõtlustulult kogumispensioni makset kohustuslikus korras maksta ei tule.

InBro & Partnersi kindlustusmaakleri Mari Marksoni sõnul pole umbes pooled tema poole nõu saamiseks pöördunud FIEdest teadlikud, et nemad teise sambasse sissemakseid teha ei saa.
Samas, kui FIE on teinud põhimõttelise otsuse, et soovib teise sambaga liituda, siis soovitab Markson praegu avalduse siiski ära täita. “FIE ei ole ju sunnismaine, kuni pensioniiga kätte jõuab,” nentis Markson. “Aga kui ta otsustab mõne aasta pärast palgatööle minna, siis võib tal olla meelest läinud juba teine sammas ning ta kaotab osa oma pensioniea sissetulekutest.”

Infotehnoloogilisi konsultatsioone FIEna pakkuvale Neeme Takisele tuli üllatusena, et ta ei saa oma ettevõtlustuludest teise sambasse sissemakseid teha. Ometi jääb talle võimalus 2% säästmiseks palgast, juhtides andmesidefirmat KPNQwest Estonia. “Olen otsustanud liituda seepärast, et minu palk on keskmisest suurem. Kahju ainult, et ettevõtlustuludelt ei saa sissemakseid teha, sest sotsiaalmaksu tasun ma ju ikkagi,” nentis Takis.

Seega jääb FIEdele alternatiiviks liituda kolmanda sambaga, kuhu saab tulumaksuvabalt paigutada 15% kõigist oma tuludest. Juhul kui väljamaksete faasis sõlmitakse kindlustusseltsiga eluaegse annuiteedi leping, on ka väljamaksed tulumaksuvabad.

“Tegelikult annabki ju põhisissetuleku pensionipõlves kolmas sammas,” ütles Mari Markson. Tema sõnul tuleks oma sissetuleku põhjal vaadata, kui palju on võimalik säästa, ning selle põhjal otsustada, kas alustada teisest või kolmandast sambast. Ainult ettevõtlusest tulu saaval FIE-l see valikuvõimalus aga puudub.

Inga Rumessen