FI: kahju, kui pensionifondid enam Eestis ei investeeri
Eesti ettevõtete kultuur peab paranema, et kohalike firmade võlapaberitest suurt kahju saanud pensionifondid taas koduturule investeeriks, ütles Finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein täna riigikogule esinedes.
“Üldteada asjaolu on, et pensionifondid said suuri kahjumeid investeeringutest Eesti ettevõtete võlaväärtpaberitesse. Äärmiselt negatiivne, kui selle tagajärg oleks see, et pensionifondide investeeringuid Eesti majandusse edaspidi enam ei kaasata,” sõnas Malmstein.
Ta jätkas, et niisuguse olukorra vältimiseks peab Eesti ettevõtete kultuur ja arusaam võõrkapitali kaasamisega seonduvast oluliselt paranema. “Majandusraskustesse sattunud ettevõtjad ei tohiks tekkinud olukorras seada oma isiklikke huvisid kõrgemale oma finantseerijate huvidest ning ettevõtja riskiisu ettevõtte igapäevases juhtimises võiks olla paremini kooskõlas finantseerijate õigustatud ootustega,” rääkis finantsinspektsiooni juht.
Pensionifondide teemal jätkus Malmsteinil juttu kauemakski. “Pensionisüsteem oma investeerimistoodetes ja nende erisustes peab muutuma selgemaks ning riskid inimestele paremini arusaadavaks,” toonitas ta. Finantskriis näitas Malmsteini sõnul kehtiva mudeli tõsist puudulikkust ning teatud mõttes ka turu enda vähest isereguleeruvuse võimet: “Enesereguleerimise temaatikat olen siit kõnetoolist juba aastaid puudutanud meie pensionifondide II samba regulatsiooni kontekstis. Oleme korduval viidanud sellele, et finantsasutuste eneseregulatsioon ei pruugi piisavalt tõhusalt toimida ja teinud ettepanekuid pensionifondide tasude ning vahetamise tingimuste osas. Hea meel on nüüd tõdeda, et paljud meie ettepanekud on kas juba II samba regulatsiooni sisse viidud või tulevad lähiajal Riigikogu menetlusse.”
Malmstein jätkas, et finantskriis näitas kätte kogumispensionide süsteemi nõrgad kohad ning oma õppetunni pidid sellest võtma nii fondivalitsejad kui ka seadusandja ja finantsinspektsioon järelevalvajana. “Oleme tõhustanud järelevalvet, et sundida fondivalitsejaid investeerimisega seotud riske senisest paremini juhtima, sealhulgas riske, mis võivad tõusetuda erinevat laadi huvide konfliktidest,” sõnas ta. Finantsinspektsioon koostöös rahandusministeeriumiga on otsimas lahendit, et luua konservatiivsetele fondidele senisest oluliselt põhjalikumad ja täpsemad investeerimispiirangud.
Lisaks pensionifondidele peatus Malmstein kohalikest probleemidest pikemalt väärtpaberituru järelevalvel ning turumanipulatsiooni probleemil. Ta kirjeldas näiteks Eesti Telekomi aktsiate ülevõtmispakkumisega kaasnenud siseteabe väärkasutamise juhtumeid ning kinnitas, et inspektsioon on veelgi tõhustanud oma tehnilisi võimalusi ja sisulist võimekust seirata jooksvalt ja reaalajas väärtpaberikauplemist Tallinna börsil. “Suhtume väga tõsiselt kõikidesse turuosaliste poolt edastatud vihjetesse ning analüüsime põhjalikult iga konkreetse juhtumi faktoloogiat,” lisas Malmstein.
Piret Reiljan