Eesti
Filtreeri
Kolmanda samba fondid ärkavad varjusurmast
Riik kaitseb pensioni, hoiust ja investeeringut
Kogumispensioni pressibriifing – vahekokkuvõte seisuga 31. okt. 2002
Kogumispensioniga liitus 31. oktoobri lõpuks 207 200 inimest
Pensioni teine sammas tekitab riigi rahakotile pingeid
Nestor: mida rohkem II sambaga liitujaid, seda vähem ümbrikupalku
Eakad kõhklevad, ent valivad siiski kogumispensioni

Euroopat ähvardab 30 triljoni eurone pensionipomm

12.01.12 E24 Majandus

Euroopa Keskpanga uuringu kohaselt ületavad 19 Euroopa Liidu liikmesriigi riiklikud pensionikohustused võlakohustusi umbes viis korda.

Analüüsikeskuse Research Center for Generational Contracts at Freiburg University andemtel oli 2009. aastal  pensionikohustuste maht peaaegu 30 triljonit eurot, kirjutab Bloomberg.

Saksamaa pensionikohustuste maht ulatub 7,6, Prantsusmaal 6,7 triljoni euroni.

«Tegemist on absoluutselt jätkusuutmatu olukorraga,» ütles uudisteagentuurile Peterson Institute for International Economics’i analüütik Jacob Funk Kirkegaard.

Euroopa on kõige suurema enam kui 60-aastaste inimeste osakaaluga regioon maailmas, mis kasvab 35 protsendini aastaks 2050 võrrelduna 22 protsendiga 2009. aastal. Maailmas kasvab 2050. aastal  üle 60-aastaste inimeste osakaal 22 protsendile võrrelduna 11 protsendiga 2009. aastal.

Valitsused, aga ka ettevõtted on astunud samme tulevaste kulutuste vähendamiseks. Pensioniiga on suurendatud Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias ja Suurbritannias.

«Olenemata sellest, kas ollakse sees või väljaspool eurotsooni või kusagil mujal, pensioniea tõstmine on üks struktuurne reform, mida peavad tegema Euroopas kõik,» ütles Kirkegaard.

«Kui euroala parandab liiga aeglaselt avaliku ja erasektori puhvreid, võivad pensioniplaanid muutuda üle jõu käivateks,» ütles Šveitsis asuva konsultatsioonifirma Marsh & McLennan Co Kesk- ja Ida-Euroopa üksuse juht Fergal McGuinness. «Rahasummad, mida riigid kulutavad sotsiaalkindlustusele ja pensionitele, kasvavad,» kinnitas McGuiness ja lisas, et heldemate sotsiaalkindlustusega maadel on raske sellega toime tulla.

«Nad peavad arvestama nende kuludega, sest see hakkab avaldama mõju nende laenukoormise vähendamisele,» lisas ta.

Uuring hõlmas Austriat, Bulgaariat, Tšehhi Vabariiki, Saksamaad, Hispaaniat, Soomet, Prantsusmaad, Kreekat, Ungarit, Itaaliat, Lätit, Leedut, Maltat, Hollandit, Poolat, Portugali, Rootsit, Slovakkiat ja Suurbritanniat.

Toimetas: Tõnis Oja