Eesti
Filtreeri
Riigikogu kehtestas isetõusva pensioniea
Oma tulevase pensioni arvutamine pole raketiteadus
Komisjon muutis pensionivalemit: 50:50 ehk pensioni arvutamisel on aluseks staaž ja töötasu pooles ulatuses
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Euroametnike pensionikassal näpud põhjas
Iga kolmas inimene ei tea, kui suureks kujuneb tema pension
Küsitlus: inimesed ei pea praegust pensionisüsteemi jätkusuutlikuks

Euroopat ähvardab 30 triljoni eurone pensionipomm

12.01.12 E24 Majandus

Euroopa Keskpanga uuringu kohaselt ületavad 19 Euroopa Liidu liikmesriigi riiklikud pensionikohustused võlakohustusi umbes viis korda.

Analüüsikeskuse Research Center for Generational Contracts at Freiburg University andemtel oli 2009. aastal  pensionikohustuste maht peaaegu 30 triljonit eurot, kirjutab Bloomberg.

Saksamaa pensionikohustuste maht ulatub 7,6, Prantsusmaal 6,7 triljoni euroni.

«Tegemist on absoluutselt jätkusuutmatu olukorraga,» ütles uudisteagentuurile Peterson Institute for International Economics’i analüütik Jacob Funk Kirkegaard.

Euroopa on kõige suurema enam kui 60-aastaste inimeste osakaaluga regioon maailmas, mis kasvab 35 protsendini aastaks 2050 võrrelduna 22 protsendiga 2009. aastal. Maailmas kasvab 2050. aastal  üle 60-aastaste inimeste osakaal 22 protsendile võrrelduna 11 protsendiga 2009. aastal.

Valitsused, aga ka ettevõtted on astunud samme tulevaste kulutuste vähendamiseks. Pensioniiga on suurendatud Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias ja Suurbritannias.

«Olenemata sellest, kas ollakse sees või väljaspool eurotsooni või kusagil mujal, pensioniea tõstmine on üks struktuurne reform, mida peavad tegema Euroopas kõik,» ütles Kirkegaard.

«Kui euroala parandab liiga aeglaselt avaliku ja erasektori puhvreid, võivad pensioniplaanid muutuda üle jõu käivateks,» ütles Šveitsis asuva konsultatsioonifirma Marsh & McLennan Co Kesk- ja Ida-Euroopa üksuse juht Fergal McGuinness. «Rahasummad, mida riigid kulutavad sotsiaalkindlustusele ja pensionitele, kasvavad,» kinnitas McGuiness ja lisas, et heldemate sotsiaalkindlustusega maadel on raske sellega toime tulla.

«Nad peavad arvestama nende kuludega, sest see hakkab avaldama mõju nende laenukoormise vähendamisele,» lisas ta.

Uuring hõlmas Austriat, Bulgaariat, Tšehhi Vabariiki, Saksamaad, Hispaaniat, Soomet, Prantsusmaad, Kreekat, Ungarit, Itaaliat, Lätit, Leedut, Maltat, Hollandit, Poolat, Portugali, Rootsit, Slovakkiat ja Suurbritanniat.

Toimetas: Tõnis Oja