Eesti
Filtreeri
Eesti Lootsi juht: fondivahetus pole päris õige
Pensionifondide reeglid karmimaks
Pensionifondi edu sõltub pigem töötajast
Keskustes müügitööd tegev LHV: inimesed teavad II sambast vähe
Swedbank: võtsime madala krediidiriski
LHV: seadusmuudatus alandaks tootlikkust veelgi
Esimene II samba fond jõudis 100protsendilise tootluseni

Euroopal on tõsine mure pensionitega

08.03.16 Postimees.ee

68-aastane Krystyna Trzcinska on Ida-Poolas asuvad maalappi harinud juba üle nelja aastakümne. Vaarikapõõsaste vahel kasvatab ta jäneste jaoks ristikheina. Jänesed lähevad söögiks, vaarikad müügiks.

Vaarikad toovad sisse umbes 1200 eurot aastas. Ellujäämiseks on nad sõltuvad Poola valitsuse poolt makstavast pensionist, vahendab Wall Street Journal.

Riigikassast makstavad pensionid on Euroopa sotsiaalse heaolu südames, hoides inimesi vanaduses sügavasse vaesusesse langemast. Enamik riiki pole pensionite maksmiseks raha kõrvale pannud, vaid see läheb igal aastal maksurahast. Ja vähesed neist on valmistunud selleks, et inimeste eluiga pikeneb ning sündivus langeb.

Euroopas jätkab pensionäride osakaal kasvu. Iga 100 tööl käiva inimese kohta on 42 pensionäri, aastaks 2060 on neid juba 65, ütleb Eurostat. Võrdluseks – USAs on 100 tööl käiva inimese kohta 24 65-aastast või vanemat, kes tööl ei käi.

Probleem on tükk aega üleval olnud, ent muutub olulisemaks nüüd, kus riikide kasvav võlakoorem sunnib riike oma prioriteete üle vaatama. Kreeka on korduvalt oma heldet pensionisüsteemi vähendanud. Ning kuigi Kreeka olukord on erakordselt raske, pole tegu ainsa riigiga, mis peab otsa vaatama ülejõu käivatele pensionimaksetele.

«Pensionipommi tõttu on Lääne-Euroopa valitsused pankroti veerel. Meil on väga palju pensionile minevaid inimesi, kes ootavad valitsuselt tuge,» ütles Ernst & Young’i varahalduse juht Roy Stock.

Isegi USA pälvib kriitikat, et lubab rohkem, kui teha suudab. Pensionite maksmiseks mõeldud fondi raha kulub ära aastaks 2035. Ent Euroopa olukord on palju kehvem.

Olukorda aitaks leevendada sisserändajad juhul, kui nad tööle lähevad. Ent enne tööturule sisenemist on neil vaja eluaset, süüa, haridust ja arstiabi.

Trzcinska tütar Anna Mazurek töötab õpetajana ning teenib umbes 1250 eurot kuus, kasvatab kahte last ning töötab ka poes, mille abikaasaga rajanud on. «Me elame maal. Sul peab olema viis töökohta,» ütles Mazurek.

Kord aastas saadab valitsus talle hinnangu tema tulevase pensioni suuruse kohta. Viimane oli 126 eurot kuus. Valitsuse pressiesindaja sõnas, et miinimumpension on 204 eurot enne makse.

Tema õde Małgorazata Olechowska ütles, et on kaalunud pensioni jaoks investeerimist, ent pole veel midagi ette võtnud.

Tulevast aastast peavad Euroopa liidu liikmesriigid hakkama arvutama raha, mis kulub praegustele ja tulevastele pensionäridele. Praegu hindavad ainult mõned riigid seda võlga, mis tekib pensioni väljamaksetest.