Euroliit ja pensionifondid kergitavad aktsiaturgu
Aasta algusest on aktsiahinnad Tallinna börsil kerkinud üle 13 protsendi ja investoritele näib, et euroeufoorias käivitunud börsirallil ei tule niipea lõppu.
Sampo Panga maakler Peeter Koppel ei usu, et Eesti ettevõtete aktsiad, millest mitmed on viimastel nädalatel tõusnud rekordkõrgustele, oleksid seetõttu veel ülehinnatud ja kallid.
«Tänu peatsele liitumisele Euroopa ühisperre hinnatakse meie aktsiaid väljaspoolt hoopis uute mudelite järgi,» ütles Koppel. «Riskid on sootuks väiksemad ning kui ka ettevõtted näitavad tugevaid kasuminumbreid, lükkavad välisinvestorid oma hinnasihid tunduvalt kõrgemale, kui kohalikud analüütikud seda teha julgeksid,» lisas ta.
Tänu Euroopa Liitu astumisele järgmisel aastal ei tohiks Koppeli hinnangul tulla ka aktsiahindades erilist korrektsiooni, mis enamasti kauakestnud tõusule suviti järgneb.
Suprema analüütiku Veikko Maripuu sõnul on Eesti aktsiate hinnad siiski juba tipptaset saavutamas. «Vähemalt lähiaegadel ei tohiks nii järsku tõusu enam tulla,» ütles Maripuu.
Uued üllatused
Mõnedel aktsiatel aitab edasi kallineda eelseisev dividendi maksmine. «Normal ja Eesti Telekomil on see veel tegemata ja seetõttu oleme ka nende aktsiate kindla tõusu tunnistajaks,» ütles Maripuu. Merko kallineb aga tänu uutele ehituslepingutele ning mööblivabrik Viisnurk üllatas turgu oodatust paremate majandustulemustega,» lisas Maripuu.
Tema hinnangul on Eesti aktsiaturu tõusul praegu kolm võimsat vedurit. «Esiteks muidugi välisaktsionärid, kes arvestavad nii Eestisse kui teistesse Ida-Euroopa riikidesse investeerimisel nende kandidaadiseisusega,» märkis Maripuu. «Teiseks Eesti kiire majanduskasv võrreldes globaalse seisakuga ning kolmandaks pensionireform, mis on toonud uusi pikaajalisi investoreid nii Balti riikide kui ka Ida- ja Kesk-Euroopa börsidele.»
Kui nimetatud vedurid toovad Eesti turule hulgaliselt välisinvestoreid, siis kohalikud investorid nende hindadega enam aktsiaid juurde ei soeta. Peeter Koppeli sõnul müüvad viimastel nädalatel oma aktsiaid pigem eestlased.
Maripuu sõnul näevad eestlastest börsihuvilised paremini meie ohte. «Üüratult suur jooksevkonto puudujääk ei ole naljaasi ning näitab väga hästi Eesti puudusi,» ütles ta. Mingil ajal hakkab see pidurdama Eesti majanduskasvu.
«Kaugemalt vaadates tundub välisinvestoritele oma riigi seisaku või taandarengu kõrval Eesti olukord väga hea,» lisas Maripuu.
Samas toimetavad seda aktiivsemalt Eestis välisinvestorid. Mõni aeg tagasi ostis Soome investeerimispank Evli Suprema, et Balti turgudele paremini ligi pääseda. Nüüd plaanivad nad Skandinaavia investoritele juba kõiki kolme Balti riigi aktsiaid hõlmava fondi loomist.
Suvine langusperiood
Maripuu hinnangul on hinnad jõudnud siiski ohtlikult lähedale sellele, et ka tänavu tuleb hoolimata euroeufooriast suvine langusperiood.
Ühispanga kapitaliturgude strateegi Aivo Kanguse sõnul liigub Eesti turg Ida-Euroopa börsidega ühes taktis.
Kui Lääne-Euroopa ja USA turgudel on suutnud aasta alguses tõusta vaid tehnoloogiaaktsiad, kergitades tehnoloogiaindeksit Nasdaq 11 protsendi võrra, siis teistel turgudel pole tõusu märgata.
New Yorgi börsi tööstusindeks kerkis vaid 2,4 protsenti, Londonis püsib turg paigal, Saksamaal on kerges miinuses. Seevastu Ida-Euroopa on valdavalt plusspoolel. Hinnatõusu juhib Venemaa, kus aktsiad on keskmiselt kallinenud 26 protsenti.
Samas märkis Kangus, et kuna ettevõtete aktsiate hinnad on juba tasemel, kus nende majandusnäitajad ei lubaks aktsiaid kallimalt soetada, peaks peagi järgnema langus.
Aivo Kangus,
Ühispanga kapitaliturgude strateeg