Eesti
Filtreeri
Euroopa Liidu ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile
Miitingulised nõudsid paremat pensionijaotust
Veerand pensionäre teenib lisaraha
Toompeale kogunes meelt avaldama ligi 5000 pensionäri
Täiendava kogumispensioniga liitunuid on üle 60.000
Kogumispension sai I kvartalis 329 miljonit krooni
EVK toetab laste loodushariduse konkurssi

Euroametnike pensionikassal näpud põhjas

24.01.18 Äripäev

Varsti ei jää Euroopa Liidul muud üle kui suurema hooga maksumaksja raha kallale minna – muidu ei jätku pensionäridest euroametnike ülalpidamiseks enam raha, kirjutab Der Spiegel.

Pensionide probleem ei puuduta ainult Euroopa Liidu ametnikke: madalate intressimäärade keskkonnas on paljudel pensionifondidel muresid küllaga. Olukord hästimakstud euroametnike pensionidega on kõike muud kui roosiline. Europarlamendi peasekretär Klaus Welle on Saksa meediale öelnud, et 1990. aastal loodud ja 2009. aastal suletud pensionifondi ähvardab hiljemalt 2026. aastal pankrot. Ülemöödunud aasta numbrite järgi on selles pensionifondis 146,4 miljonit eurot, kuid sealt tuleks väljamakseid teha veel 472,6 miljonit eurot. Kõnealusest fondist makstakse lehe andmetel ligikaudu 700 europarlamentääri pensionid.

See poleks esimene kord, kui Euroopa Liidust tuleks signaalid, et ametnike pensionit on vaja maksurahaga turgutada: sama on olnud nii 2005. kui ka 2009. aastal – toona oli Euroopa Liit selle vastu.

Varahaldur Northern Trust ütles Investment & Pension Europile, et kuigi intressimäärad mõjutavad kõiki varahaldureid, on praeguse majanduskeskkonna kõige suuremad kaotajad pensionifondid, mida võib ohustada tõsine likviidsusprobleem. Ameerika ettevõte soovitab varahalduritel kontrollida, kas neil on ikka piisavalt vahendeid, likviidsust, tootlust ja efektiivsust.