Esimestel aastatel võib pensionifond kukkuda
Väärtpaberiturgudelt, kuhu ka Eesti pensionifondid raha panevad, tuleb juba tükk aega põhiliselt langusest rääkivaid uudiseid (iseloomulik katke praeguse aja börsiülevaadetest: “Uued rekordid aktsiaturgudel … miinuspoolel loomulikult.”). Seda kajastab ka fondiosakute hind – üheksast pensionifondist, mis võlakirjade kõrval ka aktsiatesse investeerivad, oli eilse seisuga plussis vaid neli.
- Raha hakkab raha tegema kümmekonna aasta pärast
- Maratoni tulemust ei saa hinnata esimese saja meetri põhjal
Fondide tagasihoidliku stardi kohta toovad kogumispensioni müüjad võrdlusi stiilis “paari kuu tulemuste põhjal pensionisäästude tuleviku kohta järeldusi teha on sama, kui ennustada maratonijooksu võitjat esimese saja meetri põhjal”. Täiesti õige, praegused tulemused ei anna tõesti vähimatki vihjet selle kohta, mis kogumispensionist 10-20 aasta pärast on saanud. Peale selle on pensioni kogumisel veel paar omadust, mille tõttu tänasest seisust pole mõtet erutuda.
Raske esimene miljon.
Pensionisääst tilgub fondidesse väikeste summade kaupa, esialgu on teise sambaga ühinenutel seal veel vähe raha ja fondi tootluse roll on tegelikult tühine. Näiteks 10 000-kroonise brutopalgaga inimese pensionikontole laekub iga kuu 600 krooni ehk aastaga 7200 krooni. Kui fondi tootlus on selle aasta jooksul keskmiselt 4%, siis kasvab pensionisäästude väärtus 12 kuuga 7333 kroonini (s.t tulu on 133 krooni). 8%-se tootluse puhul on need numbrid vastavalt 7470 ja 270 krooni.
Võrreldes 4%-se tootlusega on viimane variant vaid 137 krooni parem ning võrreldes 0%-se tootlusega 270 krooni parem. 8%-se tootluse korral kasvaks 270 krooni järgneva 20 aastaga 1258 krooniks ja 30 aastaga 2717 krooniks. Tõenäoliselt on see kauges tulevikus enam kui kohvi-, kommi- või õlleraha, aga vaevalt et palju rohkem kui ühe nädala elamisraha.
Isegi viieaastase pensioni kogumise puhul ei tee tootlus veel väga suurt vahet sisse. Sama suurte sissemaksete puhul oleks 8%-se tootlusega fondis viie aasta pärast 4307 krooni rohkem kui 4%-se tootlusega fondis ja 8086 krooni rohkem kui 0%-se tootlusega fondis. Aga järgneva 20 aastaga võiks see 8086 krooni kasvada 35-40 tuhandeks krooniks, millest vähenõudlik pensionär saab tõenäoliselt mitu kuud ära elada.
Märkimisväärne vahe tekib sama suurte sissemaksete ja tootluste puhul alles umbes 20-aastase pensioni kogumise järel (+133 000 krooni võrreldes 4%-se tootlusega ja 209 000 krooni võrreldes 0%-se tootlusega). 30-aastase kogumise järel oleks 4 ja 8%-se tootluse vahe juba ligi pool miljonit krooni, 8%-se ja 0%-se tootluse vahe ligi 700 000 krooni.
Põhjust pensionifondide tootluse pärast tõsist muret tunda oleks tänavuaastastel liitujatel seega alles 5-10 aasta pärast. Alles kümmekonna aasta pärast on neil pensionikontole kogunenud nii palju kapitali, et sellelt teenitav aastatulu jõuab samasse suurusjärku aasta jooksul tehtavate uute sissemaksetega. Teisiti öeldes kehtib ka pensionisäästu puhul vana tõde, et kõige raskemini tuleb kätte esimene miljon; hiljem peab juba vähem (ja teistmoodi) rabelema, sest raha hakkab ise tegema raha.
Igapidi hajutatud risk.
Kolmas põhjus, miks praeguste börsilanguste pärast eriti muretsema ei pea, põhineb asjaolul, et raha teise pensionisambasse kogudes teete te harva suuri ühekordseid panuseid. Kui suured preemiad ja lahkumishüvitised välja arvata, investeerite pensionifondi iga kuu enam-vähem ühesuurusi väikesi summasid. Te ostate rohkem fondiosakuid siis, kui väärtpaberiturud on madalseisus ja vähem siis, kui need on kõrgseisus.
Niimoodi on välistatud, et mõni pensionikoguja teeb suure rahapaigutuse väga halval ajal, näiteks mõne järgmise börsibuumi lõpus, enne suurt krahhi. Natuke fondiosakuid juhtute ostma ilmselt sellelgi ajal, aga vastukaaluks suundub osa pensionisääste pensionifondi ka siis, kui väärtpaberite hinnad on põhja jõudnud.
Villu Zirnask