Eesti
Filtreeri
Kristina Traks: lastele rahakogumine – kuidas ja milleks?
Teise samba fondid on kasvatanud vara viiendiku võrra
Fondivahetusel võidutses LHV
Nordea võttis üle ERGO pensionifondide valitsemise
Pensionifondide maht kasvas rekordkiirusel
Eesti on pensioni jätkusuutlikkuse indeksi pingereas 11. kohal
SEB: veerand värsketest pensionäridest jätkasid tööl käimist

Esimeses pensionisambas käib raha ümberjagamine

23.11.07 Postimees

Möödunud nädalal muudeti pensionikindlustuse seadust, mille tagajärjel suunatakse  pensioni baasossa ehk riiklikku pensionisambasse 1. aprillist rohkem raha, vähendades tööstaaži ja palga tähtsust.

Riiklik pensionisammas koosneb kõigi jaoks võrdsest baasosast ning staaži- ja kindlustusosakutest, kindlustusstaaži arvestamisel on aga oluline, kas inimene on liitunud teise pensionisambaga või mitte, kirjutab Äripäev.

Kui praegu moodustab kõigile pensionäridele võrdselt makstav baasosa pensionist keskmiselt 36,4 protsenti, siis 2008. aastal tõuseb see tõenäoliselt juba üle 41 ja peaks pikemas perspektiivis kerkima 55-60 protsendini.

Kuna II ja III samba suurus sõltub niikuinii tugevalt inimese palganumbrist, võib solidaarse osakaalu tõusu esimeses pensionisambas tervitada, küll on siin kaotajad pikema tööstaažiga ja kõrgemat palka teenivad inimesed.

Näiteks kui oletada, et selle aasta inflatsiooniks jääb 8,5 protsenti ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse laekumise kasv küündib 26 protsendini, siis selle alusel ulatub pensioniindeks järgmisel aastal 1,225ni. Sel juhul tõuseks 15-aastase pensionistaažiga pensionäri tasu 1. aprillist 25,6 protsenti, 55-aastase pensionistaažiga inimese pension aga kõigest 18 protsenti.

Kõrgepalgaliste ja II sambaga mitteliitunute puhul, kelle riikliku pensioni suuruse väljavaadet kärbiti tunduvalt, on lahenduseks omal käel investeerimine ja vabatahtlik III pensionisammas.

Toimetas Marina Lohk
Tarbija24.ee