Eesti
Filtreeri
Art Lukas: Testin, testin – 30 aastat pensioni saamiseni
Riik paneb pensioni- ja investeerimisfondide reklaamidele päitsed pähe
Kolmas sammas võimaldab edukalt makse optimeerida
Teise sambasse säästjal läheb vaja head tervist
Kogumispensioniga liitus möödunud perioodi vältel 39 365 uut inimest
Täna on selle hooaja viimane päev liituda pensioni teise sambaga
Majanduskasv teeb teise samba kogumistöö niigi ära

Esimese samba solidaarsus juulist veidi tõuseb

30.05.03 Äripäev

1. juulist kavatsetakse tõsta pensioni baasosa 100 krooni võrra, mis mõnevõrra aitab solidaarsust pensionide suuruste vahel säilitada.

Teatavasti sõltub II pensionisammas täielikult inimese sissetulekust. Ka vabatahtlik III sammas sõltub kaudselt ikkagi töötaja palgast, kuna keskmise palga juures on väga raske panna kolmanda samba jaoks kõrvale summat, mida näiteks 20 000 kroonine palk võimaldab. Mõningase piiri seab ka tulumaksusoodustus, mis võimaldab maksimaalse kasuga paigutada kolmandasse sambasse 15% brutosissetulekust.

Esimese samba kolmest osast (baasosa, staažiosak ja kindlustusosak) sõltub kindlustusosak samuti täielikult palgast. Töötatud aastate eest saadud staaþiosakuid saab küll pidada solidaarseks, kuid nende mõjuvõim pidevalt raugeb, kuna alates 1999. aasta algusest asendati need kindlustusosakutega.

Seetõttu jääbki kolme samba peale järele vaid esimese samba üks komponent – baasosa – mis ei sõltu inimese palganumbrist ning mida võib pidada solidaarseks.

Pensionide baasosa tõstmine 477,33 kroonilt 577,33 kroonini puudutab Eestis 375 000 pensionisaajat ning tõstab pensionikassast raha väljavoolu umbes 35 mln krooni võrra kuus. Viimati tõsteti pensioni baasosa tänu indekseerimise selle aasta aprillis 32,89 krooni võrra.

 

 

 

 

 

 

 

 

Raivo Sormunen