Uudised

Sotsiaalminister Jaak Aab võitles viimasel valitsuse istungil kui üksik sõdur lahinguväljal eripensioni saajate ringi laiendamise vastu, kuid tema võitlused ei kandnud vilja ning riigikogu poole läks teele eelnõu, mis teeb kuni 150 endisest kaitseväelasest eripensionäri.

Kaitseväeteenistuse seaduse muudatused annavad õiguse küsida eripensioni 50. eluaasta piiri ületanud reservväelastele ja eruväelastele, samas kui praegu on taoline tavapensionist kõrgem väljateenitud aastate pension ette nähtud vaid kaadrikaitseväelastele ja taotlemise ajal lepingulises tegevteenistuses olijatele, kirjutab Eesti Päevaleht.

Stenbocki majas langetatud otsus solvas Ajalehe väitel hingepõhjani pensionieksperte, kes on peaaegu kümme aastat lähtunud pensionireformi põhialusest, et universaalses ja solidaarses riiklikus pensionisüsteemis ei ole põhjendatud eriõigustega isikute ringi laiendamine.

Sama põhimõtte kordas 2004. aasta kevadel üle Juhan Partsi valitsus teatega, et lõpetada tuleb uute eripensionide ja täiendavate privileegide sisseseadmine ning sama teed astus tänavu mais vähemalt sõnades ka Andrus Ansipi valitsus, langetades sooduspensionide vastase otsuse.

Endisi sõjaväelasi soosiv seadusesäte on pigem sümboolne, sest riigieelarvele tähendab see aastas vaid kuni viie-kuue miljoni krooni suurust lisakulu.

«Meil oli tuline vaidlus, kas tegemist on eripensioni saajate ringi laiendamisega,» selgitas kaitseminister Jürgen Ligi pärast istungit, väites et tegu ei ole ringi laiendamisega, vaid vea parandamisega.

Toimetas Alo Raun,
PM online