Eesti
Uudised
Filtreeri
Juurdepääs Pensioniregistrisse on ajutiselt suletud 12. juunil kell 20:00-24:00
Info kogumispensioni II sambaga liitunud inimestele
Enda ja lähedaste tulevikule rõhuvad meeldetuletused suurendavad sissemakseid pensionisambasse
Värsked andmed paljastavad pensionite tegeliku suuruse
Veebikonverents „Pensionipäev“ 12. märtsil
Niigi madal pensioni asendusmäär võib Eestis aastatega veelgi langeda
OECD: Eesti töötajaid ootab üks madalamaid pensioni asendusmäärasid EL-is

Eripensionäride arvu paisutamine tuleb lõpetada

24.07.06 Äripäev

Mida oleks arukas teha 144 miljoni krooni riigi rahaga?

Keskkonnaminister arvab, et see peaks minema 2400 endisele metsnikule tagantjärgi pensionilisa maksmiseks. Äripäev leiab teisiti. Loodetavasti ka justiitsministeerium, mis peab eelnõu kooskõlastama.

Meie meelest ei ole põhjust metsavahte, metsnikke ja metsaülemaid eripensioniga toetada. Eripensioni saavate inimeste ring peaks olema hoopis valitum kui praegu.

Äripäev pooldab seda, et nii nagu maksupoliitikas, tehtaks ka pensionide määramisel võimalikult vähe erandeid.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja põhjendab metsameestele pensionilisa maksmist paljudele ebaõiglasena tunduva olukorraga, kus ühte ja sama tööd teinud inimesed saavad vaid ametinimetuse tõttu erinevat pensioni. Nõus. See on ebaõiglane.

Aga lahendus pole selles, et erandeid tekitatakse juurde. Mida rohkem erandeid, seda rohkem pahandatuid, kes jäävad napilt teisele poole piiri. Pole hea, kui hall ala on suur ning selles hakkavad pulbitsema õiglusele rõhuvate inimeste tundmused: täna metsavahid, homme koolidirektorid, ülehomme kaitseväelased. See on nagu toetuste maksmine: kui põllumehed saavad ikaldustoetust, kuidas siis mitte anda laevafirmadele jää- ja jäätisemüüjatele vihmatoetust?

Kusjuures ka rahaliselt pole metsnikele küsitud 144 miljonit marginaalne. Postimehe andmeil oli 2005. aasta lõpus Eestis kokku 4981 eripensionäri, kellele riigieelarvest pensioni maksmiseks kulus aastas 140 miljonit krooni.

Asi pole muidugi vaid metsnikes, kogu Eesti eripensionide süsteem tuleks selle pilguga üle vaadata. Praegu kutsubki igasuguste erandite sallimine esile selle, et aeg-ajalt hakkab keegi jälle omadele juurde küsima. Nii näiteks tegid Tallinna keskerakondlastest linnavolinikud Margarita Tšernogorova ja Jaak Vihmandi kolm aastat tagasi ettepaneku maksta pensioni kauaaegsetele Tallinna volikogu liikmetele. Ehk täpsemalt öeldes iseendale.

Eripensionide maksmise korrastamine pole uus mõte. Sellest on rääkinud teiste seas nii rahandusminister Aivar Sõerd kui ka sotsiaalminister Jaak Aab. Endine sotsiaalminister Marko Pomerants näiteks on Postimehes ka välja öelnud, et eripensionid tuleks üldse kaotada. Sotsiaalministeeriumi uus pensionikontseptsioon näeb ette, et teise sambaga liitunutel hakatakse eripensione kärpima sarnaselt tavalise pensioniga.

Mais otsustas valitsus kabinetiistungil põhimõtteliselt sedagi, et edaspidi uusi eripensione enam juurde ei looda (ehkki kui see oleks korralikult otsustatud, siis te seda juhtkirja ei loeks).

Samuti on koostamisel uus avaliku teenistuse kontseptsioon: just avaliku teenistuse seadus reguleerib eripensionide maksmist. Äripäev loodabki sealt lugeda, et eripensionide saajate ring muutub kitsamaks.

Me ei välista eripensionide maksmist täielikult. See võiks lihtsalt olla lühike ja konkreetne nimekiri inimestest, kelle töö riigi heaks on tõesti vastutusrikas ja nõuab suurt lojaalsust. Isepaisuv erandiline mõtlemine tuleb peatada.