ERGO: oleme rämpsvõlakirjadest hoidunud
ERGO Varahalduse juhatuse liige Ege Metsandi teatas täna pärast seda, kui oli avaldatud uudis pensionifondide suurtest inveesteeringutest rämpsvõlakirjadesse, et kaaluteltud ja konservatiivne investeerimisstrateegia on aidanud ERGO-l sellistest instrumentidest hoiduda.
“Eesti majanduse senine edulugu on soosinud julget riskivõtmist ning möödavaatamist turvalistest ja konservatiivsetest lahendustest. Üldjuhul käivad tootlus ja riskid käsikäes, mida suurem üks, seda suurem ka teine. Et pensioni kogutakse aastakümnete jooksul, tuleb igal inimesel leida enda jaoks sobiv tasakaal riskide ja tootluse vahel,” märkis Metsandi.
ERGO pensionifondide investeerimistrateegia on Metsandi sõnul pigem konservatiivne ning väldib riskantsetesse ettevõtetesse investeerimist, mis võivad pakkuda kohati 2-3 korda suuremat tulusust, aga ka suuremat võimalust investeeringu kaotuseks.
“Teise samba pensionifondid ei tohiks olla suure tulu lootuses agressiivsete riskide võtjaks. Ka väiksemaid riske võttes on võimalik tootlusega konkurentsis püsida. Täna on ERGO investeerinud mõlemas pensionifondis madala krediidiriskiga võlakirjadesse. ERGO Tulevik on investeerinud Eesti ettevõtete võlakirjadesse 5,8% varadest, ERGO Rahulik 9,7% varadest. Nimekiri koosneb sellistest ettevõtetest nagu SEB Pank, Sampo Pank, Eesti Energia, Tallinna Sadam. Kõiki neid võib pidada suhteliselt kindlateks investeeringuteks. Lisaks on mõlemas fondis Hansa Private Debt võlakirjafondi osakuid. Viimane investeerib Eesti ja Baltikumi ettevõtete võlakirjadesse. Hansa Private’i võlakirjafondi osakaal on Tulevikus 1,8% ja Rahulikus 3,4% varadest,” selgitas ERGO esindaja.
Kuigi pensionifonde seostatakse valdavalt pankadega, nähes seda toodet soodustusi võimaldava lisana panga põhiteenuste paketile, siis tegelikult on pensionifond Metsandi hinnangul täiesti eraldiseisev, pikaajaline ja väga oluline toode, mis mõjutab kõigi liitunute pensionipõlve. “Seetõttu tuleks pensionifondi valik teha sõltumatult võimalikest muudest soodustustest ja lühiajalisest kasust. Pensionikoguja peaks enne fondi valimist või muutmist ise pöörama tähelepanu eelkõige fondivalitseja usaldusväärsusele, fondi investeerimisstrateegiatele, riskidele ja kuludele,” andis ta nõu.
Agnes Ojala