Eesti
Filtreeri
Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks

EPL Repliik: Ära karda fondi!

29.05.02 Eesti Päevaleht

Pilk sellele, kes teise pensionisambaga esimeste seas liitunud on, peaks seni veel mitteliitunutele andma kindlust, et kogumispensionit ei tasu karta. Et sellel on tulevikku; niivõrd, kuivõrd tulevikus üldse saab kindel olla.

Esimeste liitunute seas domineerivad suhteliselt kõrgepalgalised inimesed – ehk siis need, kes viimasel ajal iseenda ja oma rahaasjade juhtimisega keskmisest paremini toime on tulnud. Eeldatavasti oskavad nad siis ka pensioniks valmistumise küsimustes hästi läbimõeldud otsuseid vastu võtta.

Peale selle on esimeste liitunute hulgas tõenäoliselt päris palju n-ö siseringi inimesi – panga- ja kindlustustöötajaid, nende sõpru-tuttavaid. Kõigi eelduste kohaselt teavad nemadki keskmisest paremini, mida oma rahaga teevad ja millega seda pensionifondi suunates riskivad.

Nii mõnusa elu, kui pensionifondide reklaamid vihjavad, toob teise sambaga liitumine pensionipõlveks ilmselt vähestele. Aga juttu, et säästmine tagab mõnevõrra paremini kindlustatud vanaduspäevad, kui kogu sissetuleku kohene ära kulutamine, võib küll uskuda.